«Rakett 69» otsib taas noori teadushuvilisi

Kaarel Arb
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ETV saates «Rakett 69» hindab noorte teadusponnistusi professorite žürii koosseisus Rein Kuresoo, Erik Puura ja Aigar Vaigu.
ETV saates «Rakett 69» hindab noorte teadusponnistusi professorite žürii koosseisus Rein Kuresoo, Erik Puura ja Aigar Vaigu. Foto: Ülo Josing

Eesti Televisiooni noortesaade «Rakett 69» alustas kolmanda hooaja ettevalmistustega ning otsib saatesse osalejaid. Kandideerima on oodatud 16–24-aastased noored, kes huvituvad teadusest ja muidugi ka televisioonist.

«Rakett 69» on noortele suunatud telesaade, mis jõudis ETV ekraanile esmakordselt 2011. aasta kevadel ning kasutab kõigile tuttavat staariotsimise formaati. Ülesanded, mis selles saates edasi viivad, on aga teaduse erinevatest valdkondadest, põhilise rõhuga loodusteadustel.

Nii näiteks on saates osalejad pidanud eelmistel hooaegadel nii kahureid ehitama, roboteid seadistama kui ka oma teadusteadmisi lasteaialastele arusaadavalt edasi andma. Number saate nimes vihjab 1969. aastale, mil inimene esimest korda Kuu pinnale astus.

Tänavu valis Euroopa Ringhäälingute Liit «Rakett 69» aasta parimaks telesaateks ning sellest tunnustusest innustatuna otsitaksegi juba kolmandat nii-öelda teadussuperstaari.

«Rakett 69» esimese hooaja võitis Juhan Koppel, kes nüüdseks on saate üks ülesannete väljamõtlejaist. Ta osales teisel hooajal saates ka külaliskohtunikuna. Teise hooaja peaauhinna viis koju Gustav Adolfi gümnaasiumi 11. klassi õpilane Timothy Henry Charles Tamm, kelle unistus on saada rahvusvaheliselt tunnustatud teadlaseks, aga miks mitte hoopis astronaudiks.


Osalemissoovist saab teada anda saate kodulehel www.rakett69.ee, täites seal osalemisavalduse. Edasi läheb käima kõigist talendiotsingusaadetest tuttav süsteem – kolm ranget kohtunikku valivad kandidaatide seast välja 15 lootustandvamat, kes hakkavad ülesandeid lahendades võitjatiitli poole pürgima. Nagu ikka, langeb üks osaleja igas saates välja. Peaauhind on 10 000 euro suurune teadusstipendium.

«Rakett 69» paneb lisaks teadushuvi arendamisele ja populariseerimisele rõhku ka meeskonnatöö harjutamisele. 15 finalisti jagatakse kolmeks võistkonnaks, kes koos nuputades ja leiutades ning üksteisega arvestades žürii esitatud ülesandeid lahendavad. Ka kaks paremat osalejat, kes finaalis vastamisi lähevad, ei pea lõpp­ülesannetega ihuüksi hakkama saama.

Teise hooaja võitja Timothy Henry Charles Tamm hindab saatest saadud kogemustest kõrgeimalt just seda, et ta õppis teiste arvamustega rohkem arvestama ka siis, kui endal juba lahendus peaaegu käes on.

Tamme sõnul on tema ja ilmselt ka teised teadushuvilised harjunud olümpiaaditempoga, kus on ülesannete lahendamiseks aega neli-viis tundi, telesaates tuli vahel õige lahenduseni jõuda vaid veerandtunni jooksul.

Tamm hindab kõrgelt ka «Rakett 69» keskendumist praktilistele ja televaatajale huvitavatele ülesannetele. Kui teadusolümpiaadid eeldavad õpikute pähetuupimist, siis saates oli põhirõhk iseseisval mõtlemisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles