Aafrikast Põhja-Kenyast leitud inimjäänused kuuluvad olenditele, kes elasid ligi kaks miljonit aastat tagasi.
Põhja-Kenyast leitud inimjäänused viitasid uuele liigile
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. august 2012, 11:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul on tegemist uue inimliigiga, edastab BBC.
Senised fossiilileiud on näidanud, et Aafrikas elas samal perioodil vähemalt kolm erinevat varast inimliiki.
Uue liigi leidmine esitab väljakutse seni kehtivale teooriale, mille kohaselt toimus lineaarne evolutsioon primaatidest nüüdisinimeseni.
Paleontoloogid kaevasid välja kolm inimfossiili, mille vanus on 1,78 – 1,95 miljonit aastat. Leidude seas oli kolju ning kaks hammastega lõualuud.
«Loodus lõi erinevaid inimprototüüpe, milles vaid meie, nüüdisinimeste liik osutus kõige edukamaks,» selgitas Londoni loodusmuuseumi esindaja Chris Stringer.
Nüüd uuesti uuritud kolju avastati juba 1972. aastal. Uurijad andsid sellele liigile teaduslikuks nimeks Homo rudolfensis.
See kolju oli märgatavalt erinev teistest fossiilsetest koljudest, mis pärinevad samuti ligi kahe miljoni aasta tagusest ajast. Selle omanikul oli küllaltki suur aju ning pikk lame nägu.
40 aasta jooksul oli see kolju ainus näide Homo rudolfensis`est. Selle tõttu ei teatud, kas see võib uus liik olla.
Kuid mitme sarnase fossiili leidmine kinnitas, et Homo rudolfensis on eraldi inimliik, mis eksisteeris koos teiste varajaste inimliikidega umbes kaks miljonit aastat tagasi.
Pikka aega peeti vanimaks inimese varaseks eellaseks primitiivset Homo erectus`t, kes elas 1,8 miljonit aastat tagasi.
Neil isenditel oli väike pea, tugevad kulmukaared ja nad käisid püsti.
50 aastat tagasi leiti aga vanem ja primitiivsem inimliik Homo habilis, kes eksisteeris Homo erectus`ega samal ajal.
Nüüd on teadlased veendunud, et Homo rudolfensis oli kolmas varajane inimliik, mis eksisteeris samal ajal kui kaks eelpoolmainitut.
Uurijate arvates võis selliseid inimliike veel olla.
Kenyas Nairobis asuva Turkana Basin uurimisinstituudi paleontoloog Meave Leakey sõnas, et inimevolutsiooni varases etapis oli mitu kõrvuti eksisteerinud ja erinevat liiki.
«Inimkonna alguses oli erinevaid liike. Inimkond arenes nii nagu loomaliigid. Inimesed ja loomad läksid erinevat arenguteed pidi siis, kui varajased inimesed hakkasid tööriistu kasutama,» selgitas Leakey.
Ta jätkas, et liikide arengus toimus kohastumine keskkonnatingimustega. Samas oli evolutsiooni käigus suur hulk neid liike, mis surid välja.
«Inimkonna areng oli erinevates paikades erinev. Loodus oleks nagu katsetanud erinevate inimprototüüpidega. Kuid kõigist edukamaks osutus viimane, meie liik, nüüdisinimene,» selgitas Briti teadlane Chris Stringer.