Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/03/10/146400t1h8a87.jpg)
The Shapeshifters või Shape:UK nagu neid Ameerikas tuntakse, said rahvusvaheliselt tuntuks kui ilmus nende superhitt «Lolaś Theme», üks nendest haruldastest klubilugudest, mis jõuab mainstream lainele säilitades oma klubilikud juured. Mitu hitti järgnes - Back to Basics, Incredible ning Sensitivity, kõik ilmusid suure plaadikompanii EMI alt. Nüüd on aga duo Max Reich ning Simon Marlin läinud tagasi oma underground ning öiste juurte juurde ja eelmisel aastal sõlmiti leping housemuusika kahurväe - Defected Recordsiga. Kõikide eestlaste rõõmuks teeb just klubi Privé koostööd Defected Recordsiga ja nii võibki neid mehi juba sel reedel, 13.märtsil, klubi Privé plaadimängijate taga näha!
Kuidas te kaks kohtusite?
Max Reich: Me kohtusime Rootsis, minu kodulinnas Göteburis, umbes kaksteist aastat tagasi. Üks meie ühine sõber tuvustas meid teineteisele. Simon töötas sel ajal ühes väiksemas plaadikompaniis ning otsis artiste, kellega leping sõlmida. Andsin talle kasseti ja nii see läks...
Simon Marlin: Jah, nagu Max ütles, mina otsisin artiste ja tema andis mulle kasseti. Fakt, et tegemist oli alles kassettidega, näitab kui ammu see oli. Kaks nädalat hiljem sõlmisime lepingu. Sel ajal töötasin Down Boy jaoks ja peale seda sõlmisime koos Maxiga lepingu Sonyga, täpselt niikaua oleme ka koostööd teinud. Töötasin veel mingi aeg Peppermint Jami jaoks kuid siis otsustasime, et loome oma firma. Nii sündiski Nocturnal Groove koostöös minu abikaasa Lolaga ja esimene singel «Lola's Theme».
Kust leidsite inspiratsiooni selle loo jaoks?
MR: See on Johnnie Taylor'i vana singel «What about my love», mis Lola plaatide seas tolmu kogus, lugu ise ilmus 80ndatel.
SM: Põhimõtteliselt kuulasime ühel õhtul vanu lugusid ja see oli üks nendest kordadest, kus ajastus oli lihtsalt väga õige. Kuulasin selle loo esimest kaheksat takti ja panin sellele teise taktimõõdu taha ning see tundus lihtsalt toimivat. Järgmisel päeval ütlesin Maxile, et teeme selle ära ja kolm päeva hiljem oli lugu olemas.
Kas te oskasite selle loo edu ette ennustada?
MR: Jah, tegelikult oskasime! Me teadsime, et see läheb edetabelite tippu ja müüb pool miljonit plaati, see lihtsalt oli nii!
SM: Tead, me teadsime, et sellest saab kõige mängitum lugu läbi aastate ja et see jõuab enam kui viiesajale kogumikule... Aus vastus on aga see, et meil polnud õrna aimugi, et sellel lool nii hästi võiks minna!
Kuidas teha järge sellisele singlile? Järgmisest loost oodatakse jällegi ju superhitti!
SM: Tuleb lihtsalt jääda iseendaks. Teha, mida alati teinud oled. See on kõige tähtsam ja kõige olulisem, just see iseendaks jäämine ja lugude tegemine nii nagu seda enne tehti. Meie jaoks on hetkel kõige olulisem teha lugusid tantsupõrandate jaoks kui need aga jõuavad ka suurema kuulajaskonnani nagu meie esimene singel, siis ka see on okei.
Palju klubimuusikast põhineb hetkel heliefekte täis lugudel või säämplitel, teie muusika on aga palju vokaalide kesksem. Kummad lood klubides paremini töötavad?
SM: Mõnikord mängime palju sellist muusikat, mis on karmimad. See on suhteliselt erinev. Kui päris aus olla, siis 2008 aastal kasutasime vähem vokaale ja rohkem heliefekte, see on rohkem meielik. Kui olime EMI alla, siis nemad tahtsid, et teeksime rohkem vokaalidel põhinevaid lugusid, sest need töötavad raadios paremini. Aasta tagasi otsustasime aga, et meil pole vaja teha raadiote jaoks lugusid, pigem teeme seda, mis meile endale meeldib ja KUI see jõuab suuremate massideni, siis see on tore. Ei saa teha lugusid plaadifirmade jaoks, lugusid peab tegema enda jaoks.
Kuidas te Defected'i või Defected teid leidis?
MR: Nad lihtsalt koputasid meie uksele. Ma arvan et kuulujutt meie lahkumisest EMI alt levis üpris kiiresti. Paljud plaadifirmad otsisid meid üles ning Defected oli üks neist. Andsime neile mõningad oma lugudest albumilt, mille olime teinud ning nad soovisid kohe need ka Defected'i alt ilmuksid.
SM: Siman Dunmore teab, mida teeb ning teeb seda hästi. Olime väga meelitatud, et temasugune mees meiega koostööd soovis teha. Kui ta helistas ja meiega kohtuda soovis, siis kõik, mida ta rääkis meeldis meile juba esimesest hetkest alates. Ta andis meile tagasi vabaduse teha seda, mis meile kõige rohkem meeldib, väljendada end nii nagu meie ise seda soovime. See iseseisvus tunne on hea ja tundub õige, annab positiivse ning jõulise emotsiooni, Defected tundub meie jaoks hea kodu olevat.
Kui te kahekesi ringi tuuritate, kas olete mõlemad koos puldis? Kuidas te koos töötate?
MR: Tegelikult oleme pigem seljad koos, teeme mõlemad kaks kolm lugu ja siis teeme mõned joogid. Simon läheb teeb aga ühe suitsu.
SM: Jah, see on kahekesi laval olemise boonus.. Kui tahan minna suitsu tegema, siis saan seda teha, sest Max jätkab minu mixi. Me oleme seda aastaid teinud, tunnetame teineteist plaadimängijate taga suurepäraselt ning miksime kokku täpselt seda, mis meie jaoks sobib.
Olete teinud palju remikse erinevate artistide lugudest, üks neist oli Christina Aguilera lugu «Hurt». Kuidas see projekt edenes ning kui raske üldse sellisele loole remiksi teha on?
SM: Hosh Gurelli Sony/BMG'st võttis meiega ühendust, sest talle meeldis see, mida tegime. Loomulikult olime superõnnelikud. Ta mängis meile telefonis seda lugu ning meile tundus sel hetkel, et võime selle looga midagi teha küll. Ta saatis meile kõik vajalikud osad ning kui päris aus olla, siis oli absoluutne rõõm teha tööd loo kallal, mille on teinud selline vokalist nagu Christina. Ainus, mida me pole veel teinud, kuid sooviksime, on Mary J Blige'i remiks.
MR: Leona Lewise «Bleeding Love'i» remiks ostus ka väga menukaks.
Mida sooviksite kõikidele oma fännidele öelda?
SM: Oleme saanud meeletult head vastukaja oma tegemistele MySpace'ist ja mujalt. Muidugi soovime kõiki tänada ja loodame, et armastate ning kuulate meie lugusid ka edaspidi.