/nginx/o/2009/03/11/147167t1hac22.jpg)
USA kunagisele presidendile Abraham Lincolnile kuulunud kellast leiti salasõnum, mis teatas kodusõja algamisest.
Abraham Lincolni kellast leiti salasõnum
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leiu teinud ajaloolaste sõnul ei pruukinud Lincoln salajasest sõnumist mitte midagi teada, kirjutab AFP.
Taskukellas on kaks lauset: «Mässajad ründavad Fort Sumterit» ja «Jumal tänatud, et meil valitsus on».
Laused graveeris kellasepp Jonathan Dillon ja see kannab kuupäeva 13. aprill 1861.
Muuseumi töötajad avasid kella pärast seda, kui kellassepa kauge järeltulija Doug Stiles rääkis neile nende perekonnas põlvest põlve edasi antud legendist.
Kellassepp Jonathan Dillon andis pärast kodusõda intervjuu ajalehele The New York Times, öeldes, et ta oli kodusõja puhkemise ajal presidendi kella parandamas. Ta võttis kaane ja seierid maha ning tal tekkis idee kella sisemusse sõnum jätta.
1906. aastal antud intervjuus rõhutas Dillon, et tema arvates ei tea mitte keegi neist kahest sõnumist.
«Lincoln ei saanud kella sisse graveeritust mitte kunagi teada, kuigi ta kandis seda iga päev endaga kaasas,» arvas ajaloolane Brent Glass.
USA kodusõda algas 12. aprillil 1861, kui lõunaosariikide armee ründas Lõuna-Carolinas Charlestonis asunud Fort Sumterit.
USA 1860. aasta presidendivalimistel oli võitnud Vabariiklaste Partei kandidaat Abraham Lincoln, keda lõunaosariikides peeti radikaalseks orjuse vastaseks. Seega kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustatasid lõunaosariigid USAst lahku lüüa ja moodustada omaette riigi.
Esimesena lahkus 20. detsembril 1860 USA koosseisust Lõuna-Carolina, millel oli sageli keskvõimuga lahkarvamusi olnud. Veebruariks 1861 oli lahkulöönud riike juba seitse: Lõuna-Carolina, Georgia, Alabama, Florida, Texas, Mississippi ja Louisiana. Nad moodustasid uue Ameerika Riikide Konföderatsiooni (The Confederate States of America) ning valisid enda presidendiks Jefferson Davise.
Otsustavaks oli Lõuna rikkaima ja mõjukaima osariigi Virginia lahkulöömist USAst 1861. aasta märtsis.
Lincoln pidas lõunaosariikide lahkulöömist ebaseaduslikuks ja kuulutas lõunale välja majandusblokaadi.