Itaalia arheoloogide sõnul said nad kindla tõendusmaterjali selle kohta, et keskajal peeti katkuhaigeid vampiirideks.
Arheoloogid: keskajal peeti katkuhaigeid vampiirideks
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. märts 2009, 10:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased avastasid naise skeleti ja kolju, mille suhu on kivi torgatud, edastab The Telegraph.
Teadlased leidsid nimetatud skeleti Veneetsia laguunis asuval Lazzaretto Nuovo saarel väljakaevamisi tehes ning arvatakse, et tegemist on 1576. aasta katku ohvriga.
«Keskajal arvati, et naissoost vampiirid levitavad epideemiaid,» sõnas Firenze ülikooli arheoloog Matteo Borrini.
Ta lisas, et vampiiriks peetud isikutele pandi tavaliselt suur kivi suhu, et ta ei saaks epideemiaohvritest toituda ning haigust levitada.
«Mõte, et katku haigestunud muutuvad vampiirideks, tekkis sellest, et haigetel ja surijatel tuli tihtipeale suust verd,» selgitas uurija.
Borrini kinnitusel suruti kivi naisele jõuga suhu, sellele viitavad murdunud hambad.
«Jõuga kivi suhu surumine näitab, et naist peeti vampiiriks ning ta taheti kiiresti hävitada,» selgitas arheoloog.
Veneetsiat tabas katk mitmel korral. Kõige raskem katkupuhang oli 1630 – 1631, mil 150 000 elanikust suri üle 50 000.
Teadlaste sõnul on need esimesed «vampiiri» jäänused, mida teaduslikult uuritakse.
Samasuguseid «vampiirileide» on tehtud ka Poolas.