Käte üles tõstmise žest väljendab igas kultuuriruumis võidurõõmu

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Usain Bolt
Usain Bolt Foto: SCANPIX

Järgneva paari nädala jooksul võib Londoni olümpiamängudel ühte žesti  näha väga sageli – käte ülestõstmist võidurõõmu väljendamiseks.

Psühholoogide sõnul kaasneb koos käte tõstmisega käelabade rusikasse surumine või nimetissõrme üles tõstmine ning näost peegelduv võidurõõm, edastab The Telegraph.

Uurijate sõnul teevad seda žesti kõik, kes midagi on võitnud. Tegemist on rahvusvahelise ja igas kultuuriruumis levinud žestiga.

Psühholoogid lisasid, et see on üks väheseid žeste, mis ületab kultuurilisi- ja sotsiaalseid barjääre.

«Triumfi väljendatakse erineva käitumisega, kuid kõige levinum on kohe pärast võitu käte üles tõstmine. See on mõnevõrra automaatne ning ei sõltu kultuuriruumist,» selgitas USA San Francisco ülikooli psühholoog David Matsumoto.

Matsumoto uuris 2008. aastal olümpiasportlaste žeste. Ta leidis, et võidurõõmu ja kaotuse väljendamise žestid on universaalsed.

Hiljem uuris ta triumfi emotsiooni vaatevinklist. Matsumoto sõnul on võidurõõm- ja –joovastus täiesti iseseisvad emotsioonid, mitte ei ole uhkuse lisandid.

Matsumoto tegi katse, millesse olid kaasatud ka kahe väga erineva kultuuri  - USA ja Lõuna-Korea – esindajad.

Lõuna-Korea kultuuris on rohkem hierarhiat kui USAs. Lõuna-Koreas hinnatakse kollektivismi rohkem kui individuaalseid saavutusi. Samuti on seal sotsiaalsed reeglid, mis teatud olukordades keelavad emotsioonide näitamist.

Kuid võidurõõmu ja triumfi väljendamiseks kasutati mõlemas kultuuriruumis käte üles tõstmist.

Sportlaste võidurõõmust tehtud fotode analüüs paljastas, et tavaliselt ilmub võidurõõm näole neli sekundit pärast võitu ning see kestab keskmiselt 16 sekundit.

Matsumoto sõnul võis see žest tekkida juba varajastes ühiskondades, kus sellega väljendati staatust ja domineerimist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles