Seni kehtiva arusaama kohaselt olid neandertallased julmad ja primitiivsed kütid, kuid uute leidude valguses ei pruugi see nii olla.
Nahkade puhastamine muutis neandertallaste parema käe väga tugevaks
Neandertallased surid välja umbes 30 000 aastat tagasi, kui nüüdisinimesed Aafrikast Euroopasse jõudsid, kirjutab The Telegraph.
Oletatakse, et need primitiivsed inimesed tegelesid pidevalt jahtimisega ning ei olnud kuigi paiksed.
Briti Cambridge`i ülikooli uurijate arvates näitavad viimase aja arheoloogilised leiud, et neandertallased tegelesid siiski üsna intensiivselt majapidamistöödega.
Näiteks tegeldi pärast küttimist nahkade puhastamise ja kuivatamisega. Loomanahkadest valmistati rõivaid ja jalatseid. Sellistele töödele kulus päevas tunde.
Sellisele järeldusele jõuti neandertallaste jäänuseid uurides. Enamikul oli parema käe luud nii-öelda üle arenenud, mis viitab sellele, et selle käega tehti mingit pingutust nõudvat tööd.
Kui nüüdisaja inimestel on parem käsi vasakust 5 – 15 protsendi võrra tugevam, siis neandertallastel oli parem käsi 50 protsendi võrra tugevam.
Varem arvati, et parema käe ebatavaline tugevus oli põhjustatud sellest, et neandertallased kasutasid loomade jahtimiseks raskeid vibusid, mille vinnastamine nõudis jõudu.
Nüüd avaldatud uurimuse kohaselt tekitas neandertallaste käte ebavõrdse jõu hoopis tundide viisi nahkade puhastamine kivide abil ning hiljem rõivaste valmistamine.
Mitme tunni jooksul tehti samu lükkavaid või tõmbavaid liigutusi. Selline pidev tegevus muutis käe, millega seda tehti tugevamaks.
«Neandertallaste skelettide juurest leitud ebasümmeetrilisus on silmnähtav. Tänapäeval on seda tähendatud vaid tippsportlaste nagu näiteks kriketimängijad ja tennisistid juures,» selgitas uuringu juht Colin Shaw.
Ta lisas, et skeleti on väga kõnekad, viidates et neandertallased tegid parema käega midagi korduvat.
«Jahtimine võttis suure osa nende ajast, kuid samas tegelesid nad ka igapäevaste majapidamistöödega, mille intensiivsus ja tähtsus ei jäänud alla jahipidamisele,» tõdes Shaw.