Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Rahvas on loll

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Relika Rae.
Relika Rae. Foto: Erakogu

Lõpuks ometi on need jõledad Sensodyne'i reklaamid kadunud! Halleluujah!

Niisiis ... Kolasin natuke netis ringi, lugesin kommentaare igasugustele artiklitele endast ning mõtlesin, et peaks mõnest teemast pikemalt kirjutama.

Ütlesin intervjuus ajakirjaga Just, et inimesed on lollid. Hämmastav, kui paljud end sellest puudutatuna tundsid. Naerust tuleb lausa pisar silma. Kommentaarid stiilis „ise oled" tõestavad ju vaid minu arvamust.

Seejuures on väga huvitav, mida inimese kujutlusvõime teha suudab. Ma ei öelnud kordagi, et pean ennast kõkidest targemaks või erilisemaks, ometi suutsid nii paljud selle juurde mõelda. Erilisusest rääkides ...

Ma ei ole kunagi väitnud, et olen ilgelt originaalne või eriline, niisiis vaidlete kommentaarides vastu vaid iseendale. Aga jah, tagasi selle lolluse juurde ...

See seisneb üldiselt selles, et kogu inimkond on ärakasutatav kari lambaid, kes näeb ikka kõvasti vaeva enesehävitamise ja tühja rabelemisega. Toonitan, et mina ei ole seejuures erand.

Te kujutate endale liiga paljusid asju lihtsalt ette. Ma ei ole siiani selgusele jõudnud, kas äkki on asi selles, et teie alateadvus üritab elu huvitavamaks teha ja anda teile asju, mille nimel mässata.

Kui ma millestki kirjutan, kas ma kohe automaatselt haibin seda? Kui kirjutan sellest, et kandsin haakristi, kas ma propageerin siis kohe natsismi, kuigi ma ei ole väitnud, et see on hea? Kui toon teile näiteks Marilyn Mansoni lihtsalt selle pärast, et see on suure tõenäosusega ainus vähegi alternatiivsem satanistlik bänd, mida teate, on see propageerimine?

Hea küll, järgmine kord toon teile vajaduse korral näiteks ladinakeelsete nimedega black- ja deathmetal-bände, nii et ärge hädaldage, kui teil ei ole aimugi, kellega on tegu.

See gooti teema. Ma ei peagi ennast mingiks deep, dark ja true'ks ning just sellepärast vastasin Õhtulehe küsimusele, mis stiili ma olen, et „mingi" gooti.

Mu eesmärk ei ole mingit kindlat stiili, praegusel juhul siis gooti välja näha. Kannan seda, mis mulle meeldib, ja  hoidun ennast lahterdamast, sest vahel juhtub mul iga päev ise stiil olema.

Kuid kui arvestada, kuidas tänapäeval kõik stiilid on segunenud ja stiilipuhtust enam peaaegu ei eksisteerigi, pean tõdema, et kui kõik alanimetused nagu cyber, glam, vampire, industrial jms välja jätta, on siiski tegu gooti stiiliga.

Ja üleüldse tähtsustate seda stiili värki üle. Saage juba üle, me ei ole erilised. Oleme täpselt samasugused inimesed nagu kõik teised. Minu arvates on meid juba piisavalt palju, et meie välimus ei tohiks enam mingit poleemikat tekitada.

Oma eelmise blogi kommentaare lugedes avastasin, et inimesed on veel lollimad, kui ma alati arvanud olen. Kohe näha, kes usub tõesti jumalat ja kes elab oma elu selle nimel, et kõike kurjaks tembeldada.

Kui te natuke oma herneajukesega oleksite viitsinud pärast lugemist mõelda, oleksite mõistnud, et see blogi ei olnud sugugi kristlaste sõimamine ja ega teinud neid maha.

Kui oleksin tahtnud seda kirjutada, oleksin arvatavasti toetunud ajaloolistele faktidele, mitte piiblitsitaatidele.

Nii et tehke endale teene ja lugege see jutt veel korra läbi või kui ikka kohale ei jõua, siis parem juba mitu korda. Keegi teist küsis, kas mina usun, et jumal on olemas. Arvan, et ma ei peaks sellele vastama, sest vastupidiselt teie arvamusele, et ma pidevalt kedagi või midagi reklaamin, üritan sellest hoiduda ja enamike asjade suhtes tolerantne olla.

Kui vastaksin, et usun, arvaksid kõik mitteuskujad, et promon Jeesust, ja kui ütleksin, et mitte, oleksid jälle kõik kristlased vihased, et nende usku maha teen. Nagu ma ütlesin, on iga inimese usk tema enda asi. Mina ei võta  vastutust kellegi teise elu eest.

Kõik, kes te hädaldate mu blogi teemade üle, võiksite oma kommentaarides ise teemasid välja pakkuda. Siinkohal ütleksin kommentaatorile, kes väitis, et välimusest kirjutasin: loe see intervjuu veel paar korda läbi, sest juttu oli tolerantsusest, mitte välimusest.

Ja kui keegi veel peaks tahtma mulle luuletusi saata või niisama kirjutada-joonistada, võite seda edaspidi teha mu e-posti aadressil. Muidugi ei luba ma, et kindlasti vastan.

Lugu, mida kuulata: Dope Stars Inc-Make A Star.

Video, mida vaadata: Totally Goth.

Märksõnad

Tagasi üles