Kuigi albatrosse peetakse truuduse sümboliks, ei ole need linnud uue uuringu kohaselt oma paaritumispartnerile kuigi truud.
Uuring: albatrossid ei ole kuigi truud
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
18. juuli 2012, 12:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Aafrika Vabariigi Kaplinna ülikooli uuring paljastas, et albatrossipaari järglastest osa on võõra isase sigitatud, vahendab Helsingin Sanomat väljaannet Behavioral Ecology and Sociobiology.
Varasemast on teada, et albatrossidel kulub paari moodustamiseks 2 – 3 aastat. Kui paar on moodustunud, siis kestab see terve nende eluea.
Hiljuti tehtud uuringus jälgiti Marion Islandi albatrossipaare, nende paarimoodustumist ning ka truudust. Uuring näitas, et 18 protsenti albatrossipoegadest oli võõra isase, mittem emase oma kaaslase sigitatud.
Teadlaste sõnul võib selle põhjuseks olla, et isane sundis võõrast emast endaga paarituma ajal, mil emase paariline oli näiteks süüa otsimas.
Uurijate sõnul oli nii-öelda võõrpaaritumisi nende vaadeldud lindude seas 24 korral.
Osadel juhtudel aga nõustusid emased albatrossid võõra isasega kopuleeruma vabatahtlikult. Selliseid juhtumeid oli 11.
Uurijad lisasid, et albatrossid peavad leppima petmisega, kuna paarilisest lahkuminek on lihtsalt võimatu. Poegade kasvatamine nõuab mõlemat vanemat ning uue paarisuhte moodustumine võtaks aega üsna kaua.
Isased kasvatavad võõraid poegi nagu enda omi.
Osadel juhtudel võib petmisest olla geneetilist kasu. Albatrosside kolooniad on võrdlemisi sisesigimisega, sest ühest kolooniast pärit noored albatrossid pöörduvad alati oma algkoju tagasi pesitsema.
Järglased võivad võõralt isaselt saada paremad geenid kui oma isalt.
Teadlased lisasid, et kui emane albatross on oma partnerit petnud, siis on pojad võõra isase omad.
Albatroslased (Diomedeidae) elavad peamiselt lõunapoolkeral. On suured, kestvaks lennuks kohastunud ulgumerelinnud.