Head naistepäeva, vanarahva naised!

FOTO: Urmas Neimvalts

Mida arvas vanarahvas naiste kohta? Naistepäev on paras aeg möödunud põlvede tarkuse meeldetuletamiseks.

Peremees läinud kodust kauge linna. Naine küsinud minejalt mehelt: «Kus sa aidavõtme pannid, ära sa taskusse unusta!»



Mees, kes naist proovida tahtnud, kui palju naene tema äraolekul ketrab, pannud aidavõtme paklakootsle alla selle mõttega, et kui naene vähegi ketrab, siis leiab ta muidugi paari tunni pärast võtme nimetatud kohast. Mees vastanud: «Pannin sinna, kust sa parajaks ajaks kätte saad.»



Järgmisel päeval tulnud mees kodu. Naine kohalt mehele kaebama, et ta võtit ei ole kätte leidnud, mispärast inimesed ja loomad puudust kannatanud. Mees küsinud pääle muu juttude: «Sul vist alles see kootsel pääl, kui ma ära läksin?»



Naine, kes iga kord kiidelnud, et ta palju teha, ütelnud: «Või see, mul juba seitsmes!» Mees astunud kohalt voki juure ja võtnud võtme kootsle alt, kus ta pannud, üteldes: «Seitse kord nägid, võtit aga ei leidnud!»


Naene seda nähes, et ta laiskus avalikuks tulnud, ei ole häbi pärast kolme mõistan lugeda.



Ühel mehel olnud ahne naene, ei ole täidin mehele süiagi anda. Mees oli peris kimbus. Viimaks tuli hää nõu meelde. Tema tare lähidal oli üks sügav auk, vist mõni kaevuase. Üks päev võttis mees köie ja ütles naesele: «Tule, lase mind siia auku, mulle üteldi unes, et sääl põhjas suur katlatäis raha ollev, ma lää too ta vällä.»



Naesel kohe himu ise raha järele minna, arvab, et mees raha puha vällä ei too ehk jälle muist omale tahab. Ütleb mehele: «Sinust tolust ei saa kedagi raha vällätoojat, mina ise lähen ja toon raha vällä!» Mees ajab küll vastu, aga kas naesed oma jonni jätavad. Ja mees seda just tahtiski. Laskis naese alla, naene vajus üle pää pori sissi. Mees laskis nööri ka naesele järgi hüpata ja läks ise ära. Nõnda sai mees naesest lahti.



Vanatüdrukul olnud üks kana, keda ta heaste söötnud ja kes temale heaste munenud. Saanud juba hea korvi täis, munakorv seisis voodi jalutsis laudi pääl. Ühel hommikul seisnud tüdruk voodis kaua pikali ja mõtent: «Munadest kogun nii palju raha, et võin omale lamba osta; lammas toob kaks poega, siis saan hulga villu; viimaks müin lamba ära ja ostan lehma; lehm toob vasika, siis müin lehma ja vasika ära ja ostan märahobuse; hobune toob varsa, varsa müin jälle ära ja ostan omale sauna. Siis võtan omale mehe.



Siis toon kaks poega, nimeks panen Matsi-Marti. Hommikul lähan poissisi ülesse ajama. Esmalt hüian tasa ja hellalt: «Matsi, Marti, tulge ära ülesse, puder keedetud, või sulatud!» Kui poisid ei tule, hüian valjuste: «Matsi, Marti, maast üles!» Kui poisid ei tule, lähan kolmat korda ja virutan neil hea müraka pihta!» Sedaviisi virutanud vanatüdruk jalaga munakorvi pihta, munad kõik puruks ja vanatüdruku plaan mokas.



Vanal ajal olnud kord tüdrukul laps, mida kõik imestanud: kuskohalt ta ometi selle pidi saama, sest enne sarnast juhtumist kuuldud ei olnud. Kui tüdruku käest järele hakatud pärima, millest ta lapse saanud, vastanud see: «Oli õhtune aeg ja väga pime, kui paksust kuusemetsast pidin läbi minema.



Vaevalt nägin enese jala ette, kaugemale mitte midagi. Siis tuli metsast suur must hunt välja ja otse minule kallale. Andis õige kaitsta, enne kui hundist jagu sain ja see viimaks ära läks. Sellest mina hirmusin nii väga ja sain lapse.»


Teised jäivad uskuma ja saivad aru, et tüdrukul oli õigus.



Ühel mehel olnud väga kuri naine. Ta peksnud alati meest. Kord kui naine meest jälle peksnud, nii et sellel valupärast vesi silmis, tulnud parajasti üks võõras tallu. Naine jätnud muidugi peksmise katki. Mees aga pühkinud silmi ja ütelnud ise: «Naera nii seda naiste nalja, et silmad vesised!»



Vanarahva tarkus


•    Ennem ole jaanipäe ilma lehmata, kui jõulus ilma naiseta.


•    Naisevõtt pole naljaasi, mehelminek veelgi hullem.


•    Naise võtmine ja käia ostmine olla kaks kõige täbaramat asja maailmas.


•    Võta naine kõrvadega, ära võta silmadega.


•    Osta hobu kiidetud ja võta naine laidetud.


•    Kes oma naist heast materdab, see sada pattu andeks saab.


•    Kes lahke, sie laisk, kes tige, sie tegijä.


•    Sööläs naine töögäs naine, tegija toruja naine.


•    Kuri koer õue hoiab.


•    Parem kurja naise kolgitu kui hää naise mõstu.


•    Naisterahva töö ja märahobuse söömine ei lõpe iial otsa.


•    Leemekulp ja ahjuhark, see on naiste sõjariist.


•    Ilma kassita ja ilma naeseta ei õle maja.


•    See pole õige naine, kes ei jäksa toita kahte last ja meest.


•    Iga mees on oma naise siga: sööb ära kõik lobid, mis naine teeb.


•    Puud ja peerud mehe mure, leib ja riie naise mure.


•    Lohakas naine astub üle luua, korralik naine ei astu üle õlekõrregi.


•    See on eit, kes leiba teeb ja lapsel laksu p-se lööb.


•    Ega naine üksi leiba söö, naine teeb ka leiba.


•    Halb naine kannab rohkem põllega aidast välja kui mees kurguga kõrtsist.


•    Ema pilli järele tantsib pere.


•    Mehel naise pää, naisel lamba pää.


•    Naise aru kui vana särginäru.


•    Naisel ja kukel olla üks mõistus.


•    Naise pea on ikka kanapea.


•    Naesetel on nenda palju meelt kui kana sääre pääl liha.


•    Juuks pikk, kiil pikem.


•    Meesterahvale olla kulbitäis rammu antud, kuna naesterahvale teelusikaga antud ja sealtki läikinud muist pealt maha.


•    Naisterahva viha ja vesikaare tuul äi jäta enne järge, kut vesi lahti.


•    Kana ei ole lind, naine inime.


•    Naisterahvas on inime ainult värske lume peal.


•    Mis see va naiste kõne on, nagu kana laul.


•    Naist sõnast, lutsu sabast.


•    Kes püüdäb angerjast savast ehk naist sanast, jääb kaigist ilma.


•    Naestega vaidlemine on kui vasikaga võidu jooksmine.


•    Naese suud ja jooksvat vett ei pane ükski kinni.


•    Mida enam kanu pesas, seda enam nad kaagutavad.


•    Kus on palju naisi koos, seal on palju lärmi.


•    Kus kolm naist kogusen, sääl ei ole enam valda vajagi.


•    Kaks naist on turg, kolm naist on laat.


•    Kui kolm naist koos, siis on kurat neljandaks.


•    Kabõhinõ um halva paarilinõ.


•    Kos saadan toime ei saa, sinna saadab naise.


•    Mees usub mehe häda, naene ajab naese riidu.


•    Mees annab mehele nõu, naine hukutab naist taga.


•    Kus on naisi, siel pole rahu.


•    Viis kahru oppat innembi är’ ku üte naisõ.


•    Kes naesterahvast pahandab, see eluõnne kautab.


•    Sõel on vee pidamiseks palju sündsam kui naese suu saladuse hoidmiseks.


•    Kui tahad, et kõik ilm teada saab, siis räägi oma naisele.


•    Räägi sa midagi naisele vei pane lakat väl’la, see ükskeik.


•    Suurest teest ära mine kõrvale, viimist sõna ära räägi naesele.


•    Vanajuudas oli ütelnu, et tuu miis om lits, kes oma naesele perämätse sõna ärä ütles.


•    Param olla naesel mehe käsi ja pahem käsi oma käsi.


•    Naesterahvast uskuda on niikui soola külvada.


•    Koera võib uskuda, aga oma naist uskuda ei või.


•    Hobust, naist ja laeva ää iial silmast lase.


•    Üks täitsamees ei anna teisele tarvitada oma nuga, hobust ja naist.


•    Kui mees üle aisa lööb, see on nagu aknast välja süljata, aga kui naine üle aisa lööb, nagu aknast sisse süljata.


•    Kui naine hukas, siis maja rikis.

Populaarne

Tagasi üles