/nginx/o/2013/07/02/1869668t1h1d1c.jpg)
/nginx/o/2012/07/09/1208336t1hdf50.jpg)
Rahvasaadik Inara Luigas töötas ühe päeva Tartu-, Põlva- ja Võrumaad ühendava Postitee veerel Kopli talus avatud Parlamendi kohvikus ettekandjana ning ütleb, et saadud kogemus oli väga rikastav.
Kui palju maksti Inara Luigasele jootraha ettekandja ametipostil?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väga huvitav oli. Kuna me tegime ikkagi kell 12-19 tööd ning istuda ei saanud. Sain tunda, mida tunneb kohviku ettekandja seda tööd tehes,» kommenteeris Luigas.
«On üldse väga huvitav klientidega suhelda - kõik on isemoodi - kes kiidab, kes on kapriisne,» tuli Luigasel kokku puutuda kogu teeninduse köögipoolega.
Luigas ütles, et kunded olid ka üsna lahked ja ka jootraha jäeti. «Kõige suurem tipp tuli vist 3 ja pool eurot,» vahendas Luigas muljeid.
Rahvasaadik tundis end ametis küllaltki hästi ja ütles, et tööd tema ei karda. «Üks päev enne seda olin maasikapõllul. Hommikul kella kuuest seal ja õhtul tulema. Kümme tundi korjasime. Minu jaoks pole selliste tööde tegemises midagi kontimurdvat,» leiab Luigas, kelle meelest peaksidki Riigikogu saadikut võimalusel sellistest pakkumistest kinni haarama ja proovima «reaalset tööd», mitte «käima üksnes linte läbi lõikamas».
Luigas ütles lõpuks, et kõrtsiemandana kujutaks ta end kindlasti ette. «Olen suur fanaatik vanaaegsete toitude tegemisel. Külapidudel olen sääraseid toite isegi varem pakkunud ja rahvast teenindanud,» meenutab Luigas, kuid kogu arvepidamise ja kohvikuteenuse seisukohast oli Parlamendi kohvik küll esimene taoline kogemus.