/nginx/o/2009/03/05/143374t1h2f17.jpg)
Aafrika riigis Nigeerias on viimase kolme kuuga surnud ajukelmepõletikku sadu inimesi.
Nigeerias on üle 300 inimese surnud ajukelmepõletikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nigeeria tervishoiuministeeriumi andmetel on haigusesse surnuid üle 300 ning nakatunuid üle tuhande, kirjutab AFP.
«Teada on 5323 haigusjuhtu ning siiani on surnuid 333,» sõnas Nigeeria tervishoiuminister Babtunde Oshotimehin.
Haigust on Nigeeria 36 osariigist täheldatud 22.
Esimesest ajukelmepõletiku juhtumist teatati tervishoiuametnikele möödunud aasta detsembris.
Ajukelmepõletikku tekitavad viirused, bakterid ja seened. Haigus levib otsesel kontaktil, vere kaudu ja ka piisknakkusena. Kui haigustekitajad sattuvad ajukelmetele, kujuneb neis põletikuline turse ning häirub närviimpulsside edasikandumine.
Haiguse tundemärkideks on peavalu, palavik, iiveldus, kuklakangestus, valguskartus, teadvuse häired. Haigusnähud kujunevad tavaliselt 24 tunni jooksul; neile võivad eelneda külmetuse sümptomid.
Bakteriaalset meningiiti ravitakse antibiootikumidega, viirusliku meningiidi puhul rakendatakse üldtugevdavat ja põletikuvastast ravi.
Umbes kümnendikul juhtudest lõpeb haigus surmaga, eriti nõrgenenud immuunsüsteemiga haigete puhul.
Haiguse ennetamisel on tähtis osa hügieenireeglite täitmisel.