/nginx/o/2012/07/05/1200712t1h8159.jpg)
Järgmisel teisipäeval, 10. juulil, kolivad oma uude eluasemesse Kultuurikatla Aias tosin Hollandi sulisjalgset kääbuskana.
Mida veel? Tallinna kesklinna tuleb kanala
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanala viib Kultuurikatla sellesuvise eksperimendi linna-aianduse arendamisel hoopis uuele tasemele.
KultuuriKanad on noorte arhitektide poolt loodud ainulaadne installatiivne objekt, mis eristub selgelt trööstitust industriaalmaastikust. Ühelt poolt on see avatud linnarahvale külastamiseks ja linnas kanapidamise propageerimiseks, teisest küljest püüab see pöörata tähelepanu kogu Kultuurikatla ja Kalaranna ümber toimuvale planeerimise problemaatikale, linna protsessidele ja munadefitsiidile.
Kultuurikatla jaoks on KultuuriKanad veel üks näide Vaba Linna põhimõtete praktiseerimisest ehk avatud linnaruumi kasutamisest, mille jaoks Kultuurikatla Aed sel suvel avatud sai. Kanala on tähtis osa Kultuurikatla Aia sotsiaalsest elust ja selle saaduste ringlusest. Kanala on arhitektide poolt loodud ainulaadne installatiivne objekt, moodne vimpel, mis eristub selgelt trööstitust industriaalmaastikust.
Kogu KultuuriKanade projekt on keskkonnaga tihedas seoses ja arhitektuurne lahendus sidus teiste Katlaaia projektidega. Kanadele on rajatud piiratud ala ja suletav kuur. KultuuriKanade aed koosneb metallpüramiididest, mille eesmärgiks on tekitada funktsionaalne tervik aediku ja kuuri vahel. Püramiidid on abiks nii võrgu kinnituseks kui kanadele erineva pinnasega tsoonide eraldamiseks. Sealsamas asub ka istumisala külastajatele kanade vaatlemiseks. Projekti tegijad loodavad, et kanad munevad ja et nendest tehtud omletti ja kooki saab mõnel nädalavahetusel kohvikus Rebu pakkuda. Toitu tuua kanala pidajad ei soovita, muidu lähevad kanad liiga paksuks ja lõpetavad munemise. Kanad ja kukk tagastatakse Kuusiku talule taas sügisel.