Video: Eesti juurtega teadlane pani rotid naerma

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti juurtega teadlane pani rotid naerma
Eesti juurtega teadlane pani rotid naerma Foto: Youtube

Kuidas panna rotid naerma? Anekdoodi või nalja rääkimine ei mõju, sest rotid ei oska inimkeelt.

Teadlaste sõnul hakkavad laborirotid naerma, kui neid kõdistada, kirjutab Huffington Post.

USAs Washingtoni ülikoolis töötav Eesti juurtega neuroteadlane Jaak Panksepp tegi rottide kõdistamisest video.

Videolt on näha, kui Panksepp rottide kõhtu kõdistab ning kuidas loomad naerma puhkevad.

Teadlase sõnul ei ole inimesed ainsad imetajad, kel emotsioonid on.

«Juba ammu on teada, et  kõikidel imetajatel on osa ajukoorest ühesugune. Rottide naerma hakkamine on seotud aju alamfunktsioonidega samasuguselt nagu see on inimestel. Uuring näitas, et naermine on sotsiaalne suhtlusviis, mis on omane nii inimestele kui rottidele,» sõnas Panksepp.

Ta selgitas, et rottide naermiseks on piiksatused, mis ei ole inimkõrvale kuuldavad.

Videos tegi Panksepp rottide naermise spetsiaalsete abivahenditega kuuldavaks.

Kuid kuidas Panksepp sai aru, et rotid naeravad ning ei tee mingit muud häälitsust? Selle tõttu, et rottidel aktiviseerusid naermise ajal mõnutundega seostatavad ajuosad.

Pärast seda, kui Panksepp rottide kõdistamise lõpetas, hakkasid need loomad otsima teadlase kätt, et ta neid veel kõdistaks.

Naermist on varem laialdaselt uuritud ahvide juures, kuid mitte närilistel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles