Taanis tehtud uuring näitas, et kasside väljaheidetes leiduvad parasiite saab seostada naiste enesetapukatsetega.
Kassi parasiite seostatakse naiste enesetapukatsetega
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. juuli 2012, 09:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu kohaselt on enesetappu üritavate naiste seas enim neid, kellel on kass, kirjutab Helsingin Sanomat.
Kassidel leiduv Toxoplasma gondii on üherakuline parasiit, mis paljuneb kasside soolestikus. Ta kasutab peremeesloomana närilisi. Varasemad uuringud on näidanud, et nimetatud parasiit suudab mõjutada isegi näriliste käitumist.
Parasiidiga nakatunud närilistel puudub kasside suhtes kartus ning selle tõttu langeb neid kasside saagiks rohkem kui neid närilisi, kes nakatunud ei ole.
Need parasiidid jõuavad kassi seedeelundkonda. Uurijate sõnul on huvitav fakt, et Toxoplasma gondii võtab närilistelt ära vaid kassi kartuse, ülejäänud loomadele reageerivad närilised tavapärase kartusega ja põgenevad.
See parasiit võib nakatada ka inimesi ning selle mõjust inimkäitumisele on püütud näiteid leida aastakümneid. Arvatakse, et Toxoplasma gondii võib mõjutada aju dopamiinitaset ning selle seost skisofreeniaga on uuritud alates 1950. aastatest.
Selle parasiidiga nakatunud meestel on märgatud neurootilist käitumist, kuid samas on nakatunud naised muutunud avatumaks.
2009. aastal näitasid Marylandi ülikooli uurijad esmakordselt, et enesetappude ja parasiidi tekitatava toksoplasmoosi vahel võib olla seos.
Inimesed, kellel on veres toksoplasma vastaseid antikehi, võivad suurema tõenäosusega teha enesetapukatse.
Uus uuring oli märgatavalt laiem ja sellesse oli kaasatud 45 000 taanlannat. Uuringus osalenud naised tõid aastatel 1992 – 1995 lapse ilmale ning nende vastsündinud laste veres mõõdeti toksoplasma vastaste antikehade taset.
Kuna lapse enda toksoplasma vastased antikehad tekivad alles kolmekuuselt, siis vastsündinud lastel olevad näitavad nende ema infektsiooni. Saadud andmeid võrreldi emade enesetapukatsete ja vaimse tervise häiretega.
Tulemused näitasid, et toksoplasmoosiga isikute enesetapukatsete tõenäosus oli 1,5 kordne võrreldes nende naistega, kellel toksoplasmoosi ei olnud. Enesetapukatsete tõenäosus oli seda suurem, mida enam oli naiste veres toksoplasma vastaseid antikehi.
Uuringut juhtinud Teodor Postolache`i sõnul ei kinnitanud uuringu tulemus, et toksoplasma sunnib naisi enesetapule. Ta selgitas, et inimestel, kellel on suurem kalduvus enesetapukatsele, võib tokosplasmoosi haigestumise korral see võimenduda.
Uurija sõnul tuleb veel samalaadseid uuringuid teha, kuhu on kaasatud ka mehed ja lasteta naised.