/nginx/o/2009/03/03/142746t1h14ad.jpg)
Tänapäeva noorte mood on muutunud väga ekstreemseks. Öeldakse, et iga noor riietub isemoodi, kuid kas see ikka vastab tõele? Kas me tõesti riietume kõik erinevalt ja omamoodi? Vist mitte.
Viimasel ajal kohtan Pärnu tänavatel aina rohkem noori, kellel on nabani ulatuv jope ja teksapüksid, mis vaevu istmiku katavad.
Neid vaadates tuleb mul pähe mõte, kuidas nende vanemad üldse on neid selliste asjadega poest välja lubanud.
Mulle ei jõua kohale selle moe mõte. Kas see on tõesti ilus, kui ühe noore tütarlapse pepupragu on kõigile nähtav?
Kujutage ette, et väljas on kümme kraadi külma ja vastu kõnnib tütarlaps, kel on nabani ulatuv jope ning miniseelik. Mis on teie esimene pähekargav mõte?
On ta peast soe? Või mõtlete, et tahaksite ka ise selline välja näha? Mulle tuleb esimesena meelde tervis. Kogu talve ei tahaks olla nohune ja köhida, sest on vaja kõigile näidata oma uut nabaneeti ja mitte just kõige treenitumat kõhtu.
See ei ole ainuke asi, mis seostub noorte riietumisega. Enamik 13-15aastasi näeb välja nagu 20. Meigitud nägu, kõrged kontsad ja nii edasi. Nendelt on ära võetud noorus.
Enam ei taheta olla teismeline, vaid "täiskasvanu" lapse eas. On ju lahe minna alaealisena klubisse ja seal öö läbi tantsida. Paljude jaoks see ongi elu. Esmaspäevast neljapäevani oodatakse reedet, kui end üles lüüakse ja minnakse pidutsema.
Samal ajal käiakse esmaspäevast reedeni koolis riietega, mis sobiksid klubisse või õhtul väljaminekuks. Gümnasistid on selles osas mõistlikud, aga põhikoolis on asi ikka päris hull.
Ma südamest loodan, et noored võtavad aru pähe ja saavad aru: ilus ei ole miinus 10 kraadiga paljas naba, vaid hea ja soe jope.
Pükstele võiks ju vöö peale panna, et pragu kogu aeg õhku ei saaks. Oleme kõik küll väga tolerantsed, kuid kõigel on piir.
Proovige olla noored ja tunda rõõmu nendest asjadest, mis on lubatud ja sündsad.