Modell Aleksei Soltan eesmärgi saavutamiseks voodisse ei hüppa

Modell Aleksei Soltan Foto: Erakogu

Me kõik armastame moodsaid ajakirju lehitsedes uudistada ja kommenteerida lehtedel olevaid glamuurseid pilte, kuid kas oleme kunagi mõelnud, et igalt pildilt vastu vaataval, ideaalse soengu, meigi ja figuuriga kaunitaril on olemas elu ka väljaspool kaadrit? Buduaar uuris maailmas tuntud meesmodellilt - kes on ühtlasi ka stilist, juuksur ja jumestaja - Aleksei Soltanilt, kuidas näeb modellielu välja läbi tema silmade.

Millal ja kuidas algas sinu modellikarjäär? Kas unistasid modellielust juba väikesena?
Ei saa öelda, et kohe unistasin, aga juba minu lapseeas olid kõik ümbritsevad inimesed mu vanematele rääkinud, et peaksin modell olema, nii hakkasin aja möödudes isegi selle peale mõtlema.

Ma pole kunagi proovinud mõnda agentuuri sisse saada, kuid kui olin 16aastane, sain pakkumise poseerida Soome noorte disainerite kataloogidele.

Sellest algaski minu karjäär, osalesin erinevatel fotosessioonidel, kodumaal sain tuttavaks Beatrice’iga ning hakkasin töötama ka Eesti ajakirjade jaoks korraldatud photoshoot’idel. Paralleelselt käisin pildistamas ka välismaal, enamasti Itaalias.

Kas praeguseks on modellindusest saanud sinu põhitöö või on see sulle hoopiski nii-öelda kommiraha toov hobi?
See pole sugugi kommiraha. (Naerab.) Kuigi praegu on see siiski pigem hobi, sest olen juba aastaid teinud tööd ka stilistina. Tänavu võtan vastu ainult väga häid pakkumisi ja need tulevad enamasti välismaalt. Ajapuuduse tõttu aga kaalun modellindusega lõpu teha.

Igal ametil on alati kaks külge. Mis on sinu jaoks modellinduse juures kõige meeldivamad küljed ja mis demotiveerib?
Meeldivaim kogemus on uute inimestega tutvumine, fotosessioonide erilisus ja sellega kaasnev oskus teatud rolli sisse elada, ennast avada ja arendada. Kõige meeldivam on pildistamise tulemus.

Halbu külgi ma polegi vist näinud. Kindlasti häirib ümbritsevate inimeste kadetsemine ja minus endas tekkiv haledus, kui vaatan neid inimesi, kes ei taha ise kuidagimoodi areneda ja oskavad vaid teiste peale silmi pööritada.

Su töö tundub olevat väga mitmekülgne ja inspireeriv, kui kaugele oled edu saavutamiseks valmis minema?
Üsna kaugele. Nimelt olen täiesti kompleksivaba, ilma suurte piirideta noormees. Kindlasti pean lugu moraalinormidest ja omaenda printsiipidest.

Eesmärgi saavutamiseks voodisse ei hüppa - armastus iseenda vastu on liiga suur. Olen inimene, kes teab oma hinda ja seda, et mind hinnatakse ka ilma, et oma käed ära määrima peaksin.

Käitun alati nii, et teod ei mustaks minu nime ega väärikust. See on kõige olulisem, sest nimi ja reputatsioon jäävad sulle igaveseks.

Kas ja millisel määral mõjutab modellitöö su igapäevaelu ja toitumisharjumusi? Kas oled mõnikord pidanud hea figuuri nimel millestki loobuma?
Jah, olen küll, kuid mitte ainult modellitöö pärast. See ongi kogu minu olemus. Ka stilistina töötades pean hea välja nägema, oma väljakujunenud stiilist kinni pidama ja millestki ära ütlema.

Dieeti pean ka, kuid ainult sellest ei piisa. Lisaks käin massaažis ja teen erinevaid protseduure, mis minu eelarvet kõvasti kõigutavad.

Vahepeal patustan ka ja luban endale seda, mida tahan, aga teatud koguses. (Kuna Aleksei on vist maailma suurim maiasmokk, võime tema oskusest ennast tagasi hoida ja iseloomu tugevusest vaid eeskuju võtta - toim.)

Kuidas suhtud dieetidesse ja kas sul on mõni nipp, kuidas kiiresti vormi saada?
Olen alati jälginud dieete ja oma kehakaalul silma peal hoidnud, kuid pole kunagi läinud liiale, sest tervis on kõige tähtsam. Nagu öeldakse, ei tasu kõike valimatult õgida. Arvan, et iga inimene on suuteline oma suud jälgima!

Oma toidust välistan rasvased produktid. Vormi saamiseks lasen teha massaaži, teen sporti ja erinevaid kehahooldusprotseduure.

Oled tänu oma tööle puutunud kokku väga andekate ja mitmekülgsete inimestega. Mis on olnud sinu elu kõige meeldejäävamad photoshoot’id ja kelle jaoks need tehti?
Kunagi pildistasin ajakirja Avenüü jaoks Chocolaterie kohviku ees. Fotosessioon toimus kevadel ja üks kaadritest oli selline, et kandsin vaid Vivienne Westwoodi hommikumantlit.

Kogu protsess kestis väga kaua ja mul oli äärmiselt külm. Naljakas oli vaadata, et kõik minu ümber kandsid karusnahka ja mina olin suhteliselt paljas.

Veel ühe pildiseeria võtted toimusid Eestis sõjajärgsetes katakombides. Ka seal olin ma minimaalselt riides ja umbes kümne minuti pärast olime kõik sääsepunne täis. Tööd oli teha suhteliselt võimatu. (Naeratab paljuütlevalt.)

Sinu elu ei seisne üksnes kaamera ees olemises. Oled oma erilise lähenemise tõttu kuulsaks saanud ja palju kiidetud juuksur, stilist ja kõigele lisaks ka jumestaja. Kuidas sa nii paljuga toime tuled ja kust pärineb selline kirg ilu vastu?
Kõik algas lapsepõlvest. Juba siis meeldis mulle kõike ja kõiki muuta. Alati tahtsin pöörata inimesi ilusamaks, lisada igasse isiksusse mingisuguse omapärase rosina.

Praeguste töödega tulengi toime tänu miljonile peas tiirlevale ideele, kuidas saaks iga klienti tema välimust arvestades õigele iluteele suunata ja avada temas individuaalsust.

Suureks sooviks on anda inimestele mõista, et ei tasu olla osa suurest ja hallist massist, karta ilus välja näha ning olla omamoodi silmapaistev. Kirg inimeste muutmise vastu tuli vaadates, kuidas enamik meist elab ja omadega toime tuleb.

Vahel on möödakäijatel näod nii kurvad ja masendunud, et kohe tahaks nad vähemalt väliselt särama panna, sest muidu haarab selline vaatepilt oma lehtrisse ka teisi ja tulemusena oleme kõik hallid ja ilmetud.

Rääkides ilust, millisel kohal on sinu jaoks kena ja hoolitsetud välimus? Kas on ette tulnud olukordi, kui kellegi pesemata juuste või ebaõnnestunud meigi tõttu jäi inimese iseloom ja sõnade tähtsus tagaplaanile?
Olen intervjuudes tihti öelnud, et ei ole selliseid olukordi, kui enda eest hoolitsemiseks aega pole. Pigem pole soovi, mitte aega.

Ma ei mõista seda, kui naised oma välimuse unarusse jätavad. Minu töö peamine eesmärk ongi saavutada, et naised ei unustaks, et nad on NAISED.

Iga inimene võib hea välja näha. Oluline on aga talle näidata ja õigesti selgitada, kuidas ta seda olla võib. Alati peab mäletama, eelkõige kindlasti just naisterahvas, selliseid elementaarseid sõnu nagu «vesi», «seep» ja «kosmeetika»! Kõlagu see ükskõik kui nõmedalt, aga see on tõsi.

Kuidas suhtud ilukirurgiasse ja kas oled kunagi selle teenuseid proovinud?
Ma ei arva, et see on halb, kui keegi oma välimust korrigeerib. Iga inimene tahab alati midagi lisada, midagi ära võtta või rõhutada – peamine on tunnetada piiri.

Olen isegi plastiliste kirurgide poole pöördunud. Ei hakka loetlema, milliseid protseduure läbisin, kuid mõningaid muutusi olen oma välimusega teinud. Ei usu, et seda on vaja varjata või häbeneda, kui see on see, mis paneb inimese ennast hästi tundma.

Ilu on antud looduse poolt, kuid meil on õigus seda korrigeerida ja parandada. Ei tohi lihtsalt üle pingutada.

Aga kui suur on sinu armastus iseenda vastu? Kas on juhtunud nii, et peeglist mööda minnes jääd sinna ette plaanitust kauemaks?
Suurema aja oma elust veedangi peegli ees, sest see on osa minu tööst. Leian, et iga iseendast lugu pidav inimene armastab ennast ja enda eest hoolitsemist, sest kui kellelegi on ilu kätte antud, siis peab ka oskama seda edasi anda ja rõhutada. Mingil juhul ei tohi seda peita või oma lohakuse pärast varju jätta.

Ennast armastan meeletult. Kulutan oma välimusele palju aega ja üleüldse näen palju vaeva, et alati hea välja näha.

Kui palju tähelepanu saad võõrastelt inimestelt ja kui palju naudid tähelepanu keskpunktis olemist?
Juba lapsest saadik olen tähelepanuga ülekülvatud ning kuulen tänaseni palju komplimente ja kiidusõnu.

Parim neist, mida vahetevahel oma klientidelt kuulen, ka nendelt, kes täitsa esimest korda tulevad, on see, et nad tulevadki minu juurde selleks, et vaadata ja võtta eeskuju, milline peab ilus inimene välja nägema ja kuidas tuleks enda eest hoolitseda.

Tunnen ennast tähelepanu keskel nagu kala vees, kuid sellest sõltumata pole ma ennasttäis ülbik. Lihtsalt toon enda jaoks välja, et ei tee kõike seda asjata.

Milliste moeloojatega oled juba töötanud ja kellega unistad veel koostööd proovida?
Enamasti töötan foto-, mitte poodiumimodellina ning poseerin erinevate ajakirjade, brändide ja reklaamide jaoks. Näiteks pildistati mind DSquaredi, Dieseli, Moschino ja ka vähem tuntud disaineritele Itaaliast, Venemaalt ja Soomest.

Unistuste fotosessioon võiks toimuda Chaneli, Vivienne Westwoodi või Alexander McQueeni kataloogide jaoks. Üldist sihti mul praegu pole.

Olen alati rõõmuga valmis töötama uute ja huvitavate disaineritega.