Neil on nüüd uus trummar, raske käega Jean Dolabella, algkooseisu meestest püsib rivis vaid bassist Paulo Jr.
Koosseisumuutused panevad bändile tavaliselt põntsu, aga Sepultura pole tavaline bänd.
Neil on nüüd uus trummar, raske käega Jean Dolabella, algkooseisu meestest püsib rivis vaid bassist Paulo Jr.
Koosseisumuutused panevad bändile tavaliselt põntsu, aga Sepultura pole tavaline bänd.
Brasiilia trash'i-klassikud mängivad kõrgemas liigas ning kõlavad üha verejanulisemalt, olles brutaalsed ja intelligentsed nagu ei keegi teine.
2006. aasta meistriteost "Dante XXI" inspireeris Dante Alighieri "Jumalik komöödia", uus album "A-Lex" on samuti kontseptsiooniga taies, teemaks Anthony Burgessi "Kellavärgiga apelsin".
Mainin seda tõsiasja viisakusest, minu poolest võinuks Sepultura viisistada kas või Kati Murutari, stooriboord pole oluline.
Tegelikult on see elajaliku energiaga gruuviv rokiplaat kahe elava kuradi, solist Derrick Greeni ja kitarrist Andreas Kisseri jõudude demonstratsioon.
Teravust lisavad ürgmetsade pimeduses sündinud loitsud ("Filthy Rot") ja sõjakas Beethoveni-töötlus ("Ludvig Van").
Kohustuslik kuulamine raudmeestele, nende naistele ja lastele.