«Kaua võib!»: endine vang pettis vaimupuudega neiult välja kümneid tuhandeid
16. jaanuar 2008, 09:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimases TV3 saates «Kaua võib!» rääkis Aivar Riisalu vaimupuudega neiu laenuvõlast, Tallinna Vee arusaamatust käitumisest siibri vahetamisel, korrastamata ja koledatest ehitistest/kohtadest omavalitsuste haldusaladel ning surmaga lõppenud jääleminekust.
Raha väljapetmine vaimupuudega neiult
Esimese teemana tegi saatejuht Riisalu juttu noorest vaimupuudega neiust Milvist, kellel on laenuvõlaks 170 000 krooni. Tüdruku eestkostja seletas, et neiu kohtus ühe noormehega ja siis otsustati mingi hetk koos elama hakata. Lõpuks tuli välja, et noormees on tegelikult pätt ja kaabakas. Alguses võeti Hansapangast 35 000-kroonine laen, loomulikult Milvi nimele ning juba paari nädala pärast laenati ka BIGist natuke üle 44 000 krooni.
Politsei on tunnistanud neiu kelmi poolt petetuks ning tüdruku tööandja räägib, et Milvi ise ei saa protsessist midagi aru.
Hansapanga esindaja Piret Paulus rääkis, et pangatöötaja ei saa kuidagi puudega inimese üle otsustada. Sellist olukorda saab ennetada siis, kui klient on eestkostel. Selle juhtumi puhul seda ei olnud.
Tallinna Vee siibrivahetus
Kaamerad oli Sõle tänava korteriühistu juurde kutsunud pahane härra Kalle Mäng, kes süüdistas Tallinna Vett oma töö väga halvas tegemises. Alguses ei parandanud ettevõte veetrassi ning pärast tuldi ja vahetati siiber ära niimoodi, et vee kinnikeeramist ette ei teatatud.
Seetõttu ei saanud härra Mäng oma siibrit vahetada ja vajalikke töid läbi viia ning mehel tuleb seega veesulgemine uuesti tellida.
Tallinna Vee esindaja seletas, et kui pole avariiolukorda, siis ei ole tegemist esmatähtsa probleemiga ning asi võetakse tööde järjekorda, mistõttu ka kohe esimese palve peale siibrit vahetama ei tuldud. Mees siiski tunnistas, et hiljem oli ettevõttepoolne suhtlus puudulik.
Hooletusse jäetud objektid
Vello Viiburg Harku vallavalitsusest on pahane, et suure tee ääres seisab üks vana miilitsaputka, mis nüüd on aga väga räämas ning ühtlasi muutunud prügilaks.
Probleem seisneb selles, et hoolimata korduvatest märkustest ei ole maa omanik putkat maha suvatsenud lammutada. Haldusosaühing on küll algatanud detailplaneeringu ja Haabersti linnaosavalitsuses võetakse see varsti käsile, ent härra Viiburg leidis, et detaile ei ole mõtet menetleda, putka tuleks lihtsalt maha lükata ja ala korda teha.
Teine hooletusse jäetud koht on Tartu mnt 10B esine parkimisplats, kus tee on lausa kohutav ja inimesed peavad sealt kuidagi üle koperdama.
Tallinna abilinnapea Eha Võrk seletas, et õigel hetkel ei saadud seda ala endale ning seetõttu ei ole neil ka selles suhtes midagi võimalik teha. Maa-ameti esindaja ütles, et hooldaja leidmiseks korraldatakse peagi riigihange.
Jääle minek võib lõppeda surmaga
75-aastane Anatoli hoiab Harku järvel kala püüdes kalda lähedale, kaugele ta ei lähe. Päästeameti pressiesindaja Rain Porss seletas, et jäälemineku regulatsiooni Eestis puudub. Jää kannab inimest alles 10-15 cm paksuselt ning enne jääle minekut tuleks kindlasti mõelda.
Pross meenutas, et just hiljuti kukkus Harku järvel üks mees 100 meetri kaugusel kaldast läbi jää ning hukkus. Sissekukkumise kohas oli jää olnud 7-8 cm paks. Mees oli püüdnud nii koduteed lühendada.