/nginx/o/2008/01/16/14275t1hc009.jpg)
Paleontoloogid leidsid Uruguayst ülisuure eelajaloolise närilise kolju.
Uruguayst leiti ülisuure eelajaloolise närilise kolju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul võis see loom kaaluda umbes tonni ning ta olla sama suur kui tänapäeva härg, vahendab BBC.
«See kolme meetri pikkune taimetoitlasest «hiiglane» elas umbes kaks kuni neli miljonit aastat tagasi. Näriline oli 15 korda raskem kui tänapäeva kõige suuremad ja raskemad närilised,» selgitasid uurijad.
Paleontoloogide ütlemist mööda elasid need loomad samal ajal lihasööjate lindude ja mõõkhambuliste tiigritega.
«Närilised ei suuda just väga hästi joosta. Sellel loomal kujunes evolutsiooni käigus suur keha, kuna see aitas tal paremini ellu jääda,» arvas Montevideo ülikooli teadlane Rudemar Ernesto Blanco.
Poole meetri pikkune pealuu leiti Rio de La Plata rannikult. Pärast selle lähemat uurimist tehti kindlaks, et tegemist on senitundmatu eelajaloolise närilise liigiga, mis sai teaduslikuks nimeks Josephoartigasia monesi.
Uurija Blanco sõnul jäi neile uuritava looma kolju juures silma see, et hambad olid ebatavaliselt suured.
«Selle looma hambad olid teiste samal ajal elanud näriliste hammastega võrreldes palju suuremad,» lausus uurija.
Teadlased pakkusid välja, et loom võis nende suurte hammaste abil puid närida, nagu seda teevad tänapäeva koprad.
«Muidugi ei saa välistada võimalust, et ta kasutas neid enesekaitseks ja ründamiseks,» nentisid paleontoloogid.
Teadlased tegid leitud pealuu järgi kindlaks looma oletatava kehakaalu ja -kuju ning võrdlesid seda siis praegu Lõuna-Ameerikas elavate närilistega.
«Suurem osa tänapäeva närilisi kaalub alla ühe kilogrammi. Kaks erandit siiski on – 60 kilogrammi kaaluv kapibaara ehk veesiga (Hydrochoerus hydrochaeris) ja avastatud uue liigiga lähedane sugulane pakaraana (Dinomys branickii).
Nende loomadega võrdlemine aitas meil selle väljasurnud närilise oletatava kaalu ja keha suuruse kindlaks teha,» selgitasid uurijad.
Uurijad lisasid, et närilise kolju pole ainus suure looma jäänus, mis Lõuna-Ameerikast leitud on. Varasemate leidude hulgas on olnud näiteks sõiduauto suuruse vöölase ja konksukujulise nokaga lihasööjate lindude jäänused.
Eelmine suur näriline, kelle jäänused leiti Venezuelast, kannab nimetust
Phoberomys pattersoni
ja väidetavalt kaalus see loom 700 kilogrammi.
Lõuna-Ameerika pakub teadlastele suurt huvi, sest sealne taimestik ja loomastik arenes muu maailma florast ja faunast isolatsioonis.
Paleontoloogide arvates võib Lõuna-Ameerika endas peita veel palju saladusi varajasest taimestikust ja loomastikust .