/nginx/o/2012/06/21/1179630t1h4f44.jpg)
Austraalia teadlased teatasid täna ebatavalisest avastusest – iidsete hiidvombatite diprotodonite massihauast.
Austraaliast leiti iidsete hiidvombatite «surnuaed»
:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. juuni 2012, 14:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paleontoloogide kinnitusel annab leid uut informatsiooni selle liigi väljasuremise kohta, edastab AFP.
Queenslandi leiukohas on vähemalt 20 diprotodoni jäänused, kaasa arvatud ühe Kenny nimeks saanu oma, kelle lõualuu pikkus ainuüksi on 70 sentimeetrit.
Brisbane`is asuva Queenslandi muuseumi juhtivteadlase Scott Hocknulli sõnul on Kenny seni leitud hiidvombatitest suurim ning ka kõige paremini säilinud.
Hocknull lisas, et Queenslandi fossiilileiukohas on Austraalias kõige enam diprodotonite fossiilseid jäänuseid.
Uurijate sõnul püüavad nad lahendada mõistatuse, miks ja kuidas need hiiglaslikud loomad välja surid.
Diprotodon on Maal elanud ja elavatest kukkurloomadest suurim, kaaludes kuni 2,8 tonni.
Selle liigi esindajad elasid kaks miljonit kuni 50 000 aastat tagasi ning surid välja kui esimesed inimesed Austraalia mandrile jõudsid.
Uurijate arvates võis neile loomadele saada saatuslikuks nii inimesed kui kliimamuutus.
Hocknulli kinnitusel leiti hiidvombatite «surnuaialt» ka kalade, konnade, sisalike ja imetajate fossiile.
«Need leiud aitavad meil kokku panna pilti, milline oli keskkond väga kaua aega tagasi ning mis muutis järsku kliimat ja ökosüsteemi,» selgitas Hocknull.
Tänapäeva vombatiga suguluses oleva taimetoidulise diprotodoniga elasid samal ajal ka hiiglaslikud lihasööjad kängurud, ülisuured emud ja puudel roninud krokodillid.
Teadlaste sõnul tekkisid evolutsiooni käigus sellised suured loomad viletsa kliima ja üksluise toidu tingimustes.
Tänapäeval on vombatid mägrataolised taimetoidulised kukkurloomad.