USAs New Yorgis käib karm «sõda», milles vastaspooltel on USA põllumajandusministeerium ja Kanada lagled (Branta canadensis).
New Yorgis toimub «laglesõda»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
20. juuni 2012, 14:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võitlus on pingeline ja sulgi lendab, kuid kumbki osapool alla ei anna, edastab AFP.
Võimuesindajate sõnul on Suures Õunas liiga palju laglesid. New Yorgi parkides ja haljasaladel jalutab ringi 20 000 – 25 000 lagle, kuigi ruumi jätkuks vaid 5000 laglele.
Võimudel sai mõõt täis 2009. aastal, kui lagled õnnetuse põhjustasid. Siis pidi mootoritesse lennanud laglede tõttu lennufirma US Airways lennuk tegema hädamaandumise Hudsoni jõkke.
Keegi kannatada ei saanud, kuid lagled sattusid tähelepanu alla. Nüüd on juba kolmas suvi, mil New Yorgis laglesid püütakse ning tapmisele saadetakse.
Lagled pesitsevad juunis-juulis. Samal ajal toimub ka sulevahetus, mille tõttu nad lennuvõimelised ei ole. Abituid linde on siis lihtne kinni püüda.
Lagled ei ole siiski täiesti üksinda. Paljud newyorklased on laglede tapmise vastu ning loonud isegi lagledekaitse rühmituse GooseWatchNYC.
Aktivistid ei saa võimude tegevust peatada, kuid näitavad oma vastumeelsust sellega, on alati seal protestimas, kus laglesid püütakse.
Laglekaitsjad filmivad ja pildistavad püüdmisjuhtumeid ning riputavad videoid ja fotosid internetti.
«Arvamus, et laglede tapmisega saab lennuõnnetusi ära hoida, on jaburus. Lennukile võib saatuslikuks saada isegi vaid üks lind. Kogu laglekarja tapmine on lihtsalt julmus,» selgitas hanekaitserühmitusse kuuluv David Karopkin.
Sama rühmituse liige Rosemary Kliegman lisas, et USAle on omane tegevusviis, et esmalt kasutatakse vägivalda, mis kutsub esile protestid ning alles pärast seda hakatakse kaaluma nutikamaid lahendusi.
Kuid lagled ei tee peavalu vaid lennuturvalisuse eest vastutavatele isikutele. Osadele newyorklastele need linnud lihtsalt ei meeldi. Veelgi vähem meeldivad aga nende poolt rohealadele jäetud väljaheited. Kuid on ka neid, kes ei lase end hanedest häirida.
«Ratsapolitsei hobuste sõnnikut on samuti igal pool näha ja ka seda ei korjata samuti kokku,» tõdes oma koeraga New Yorgis Keskpargis jalutamas käiv Evelyn Rodriguez.