Saksamaalt Darmstadti lähedalt Messeli kunagisest kaevandusest leiti eelajalooliste kilpkonnade fossiilid.
Saksamaalt leiti paaritumise ajal surnud kilpkonnade fossiilid
Teadlaste sõnul hukkusid need kaks kilpkonna 47 miljonit aastat tagasi paaritumise ajal, edastab BBC.
Uurimine paljastas, et isase kilpkonna suguliige oli emase sees, mis tähendab seda, et nad olid paaritumas.
Uurijate sõnul oli kilpkonnade jäänuste leidmispaigas kunagi järv. Vulkaanilise tegevuse tulemusena võisid järve sattuda mürgised gaasid, mis need kilpkonnad tapsid.
Loomad jäid muda ning sadestuste kihi alla.
«Samasuguseid vulkaanilise tegevusega järvi leidub tänapäeval Ida-Aafrikas. Iga paarisaja aasta tagant leidub sellistes järvedes aset süsinikdioksiidist tekkivad pursked, mis meenutavad seda, kui šampanjapudelil kork pealt lendab. Selle tagajärjel muutuv järvevesi toksiliseks,» selgitas Tübingeni ülikooli uurija Walter Joyce.
Teadlaste sõnul on Saksamaalt leitud kilpkonnafossiilide puhul tegemist väljasurnud Allaeochelys crassesculpta liigi esindajatega.
Selle liigi emased on 20 protsendi võrra suuremad kui isased.
Tänapäeval elavatest kilpkonnadest on nende eelajalooliste kilpkonnadega suguluses Carettochelys insculpta kilpkonnad.
Messeli kunagisest kaevanduskohast on ka varem fossiile leitud. Fossiilide tõttu kuulub see UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Viimase 30 aasta jooksul on sealt välja ilmunud üheksa paari kilpkonni. Kindlalt ei saa väita, kas kõigi leidude puhul oli tegemist kilpkonnapaariga. Samas aga ei olnud leitud kilpkonnad teineteisest kaugemal kui 30 sentimeetrit.
«Juba pikka aega kahtlustati, et need kilpkonnad hukkusid paaritumisel. Nüüd saime selle kohta kindla tõendi,» selgitas Joyce.
Ta lisas, et nüüd leitud kilpkonnapaar on maailmas ainus selgroogsete fossiil, mis on leitud paaritumisasendis.
Pilti vaata siit.