Kodune Läti üllatab tuttava leiva ja võluvate linnadega

Keegi kaotas noodi ära? Tegelikult viivad need Liepajas linna tähtsamate paikadeni. Foto: Marge Väikenurm / Valgamaalane

Tüüpiline eestlane ihkab suvepuhkust veeta soojal maal liivarannal peesitades, et end argielust välja lülitada. Samal ajal on ka meie lõunanaabril Lätil pakkuda tutvumiseks huvitavaid paiku.

Läti, olles veel ehk Eesti turistide seas alahinnatud sihtkoht, mõjub kodusena, ent on Eestist siiski erinev.

Näiteks Liepāja, mis asub Riiast paarisaja kilomeetri kaugusel, saab kiidelda maailma suurima mehaanilise ümberehitamata oreliga, mille kodu on Liepāja Püha Kolmainu katedraalis. Muide, sealsamas toimub iga aasta septembris rahvusvaheline orelimuusika festival.

Noodid jalge all

Liepāja teeb veelgi erilisemaks, et see on muusikalinn. Ja mitte klassikalise, vaid hoopis just rokkmuusika mõttes. Seda, et muusika on linna tunnus, kinnitavad tänavasillutisele joonistatud noodid, mis jalutajaid saadavad, juhtides neid tähtsaimate vaatamisväärsuste juurde.

Kui Liepāja on Läti muusikapealinn, kus on õppinud riigi parimad muusikud, siis Kuldīga vääriks võluvaima väikelinna tiitlit. Ilma ühegi kõhkluseta. Kuldīgasse sattudes näib, nagu aeg oleks peatunud. Turistile loovad selle tunde kaunid päevinäinud puumajad ja kitsad tänavad vanalinnas. Vaiksest ilusast linnakesest voolab läbi jõgi Alekšupite, mis loob mulje mini-Veneetsiast.

Kuldīga uhkustab peale selle Euroopa kõige laiema ehk 249meetrise joa Ventas Rumbaga, mis näeb välja nagu väike kärestik. Kuulsaks sai juga sellega, et vanal ajal püüti seal õhust lõhet, kui kalad püüdsid kudemise ajal üle joa «lennata», sattudes hoopis kalameeste saagiks.

Praegu pole lootagi, et lõhe võrku jääks, küll aga saab nüüd aprilli lõpus ja mai alguses jälgida iga-aastast vaatemängu, kuidas latika sarnane kala vimb kudemisajal juga ületada üritab.

Veerõõmud kuurordis

Kes soovib lihtsalt aega maha võtta, veemõnusid nautida ja lõõgastuda, peaks sõitma Jūrmalasse, mis tähendab tõlkes mereranda. Kusjuures, Jūrmala tuli kaks aastat tagasi Euroopa Liidu projekti EDEN (European Destinations of Excellence – Euroopa tippsihtkohad) võitjaks.

Esmalt seostub linn kindlasti oma kuulsa veepargiga, kuid peale selle kiidetakse linna puitarhitektuuri ja rohelust. Suvel linna elanike arv kolmekordistub. Jūrmala kuurort sarnaneb meie Pärnuga, mis on suvel inimestest pungil, kuid kust sügisel rahvas jälle välja valgub ning linnake talveks maha rahuneb.

Jūrmala Dzintari pargis, kus on nii kohvikuid, looklevaid jalutusradu kui mänguväljak põngerjatele, kõrgub ka vaatetorn, mille tipust avaneb võrratu vaade kogu linnale. Üllatav on kindlasti, et Jūrmala on 33 meetri kõrguselt vaadatuna roheline mis roheline, sest linna kogu territooriumist 67 protsenti on metsa all.

Kuidas saab üks linn niimoodi välja näha? Selle tagab seadus, mis keelab puudest kõrgemaid hooneid ehitada. Need, mis ometigi silma jäävad, on püsti pandud enne karmi reegli kehtestamist.

Jūrmalast sada kilomeetrit eemal on 1200 hektari suurune paradiis lastele. Tērvete looduspargis, mis jaguneb päkapikumetsaks, metsamoori rajaks ja muinasjutumetsaks, õpib laps loodust tundma. Looduspargi moto on Mammadaba, mis eesti keelde panduna tähendab emakest loodust.

Päkapikud ja mets

Päkapikumetsas näevad väiksemad looduspargi külastajad päkapikkude majakesi, nende puukujusid ja olmeesemeid. Päkapikkudest räägib lastele Päkapikuema.

Muinasjutumetsas valitseb Metsakuningas, kes jälgib, et metsas püsiks kord ja rahu. Külalised kohtuvad muinasjutumetsas öökullide, ämblike, ronkade, nahkhiirte ja musta kassiga.

Metsamoori rajal õpib laps tundma metsa, puid, kive, taimi, seeni, marju, loomi ja loodusnähtusi.
Tērvete looduspark olevat üks kõige sagedamini külastatav turismisihtkoht Lätis, kuna sealne loodus on unikaalne ja kaunis. Samuti pole sealne maastik Zemgale piirkonnale tüüpiline ning seal asub mälestisi nii muistsetest aegadest kui ka hilisajaloost.

Üle ja ümber ei saa Lätis ka Siguldast, mis asub võimsa Gauja ürgoru kallastel ja on vaid tunnise teekonna kaugusel Riiast. Kahtlemata on Sigulda üks ilusamaid linnu meie lõunanaabrite juures. Eriti hingemattev on vaade ürgorgu.

Lätlased ise peavad Sigulda sügist riigi värvilisimaks, mille nägemiseks inimesed sihilikult kohale sõidavad. Tegelikult ei tundu see üldse võimatu, sest vaated Sigulda metsadele on suvelgi hämmastavad, mis siis veel sügisest rääkida, kui lehed punaseks ja kollaseks värvuvad.

Siguldas on ka Baltimaade ainus bobikelgurada, kus toimuvad ka võistlused. Suvel sõidavad turistid rajal jalgratastega, talvel on kasutusel päris bobikelgud.

Õige turist ei saa mööda Cēsisest, kus on keskaegne kindlusmõis. Linnuse läänetorni ronides näeb kogu linna. Kindluse täielikuks nägemiseks aga tuleb varuda tunde, paarist tunnist ei piisa.

Paberivabrik Koiva kaldal

Cēsise ja Sigulda nimi on eestlastele tuntud, kui nad isegi seal käinud pole, kuid Līgatne nimi ei ütle arvatavasti paljudele midagi. Koiva jõe kaldav asuv linn seostub peamiselt Läti ainsa paberitootmisettevõttega, mille tegevus on kestnud pea 200 aastat. Paberivabrik on kohalikele ainuke koht, kus töötada, samuti ühendav lüli mitme põlvkonna vahel.

Līgatne jõekese orgu on inimesed omal ajal kaevanud koopad, mis täitsid keldri rolli. Tavaliselt hoiti seal juurvilju, samuti on neid oma talvituspaigaks valinud nahkhiired, mida on Līgatnes kaheksa liiki.

Kohalikud valmistavad ka veini – näiteks rabarberist ja murakatest. Kuigi veinitegu kuulub rohkem suurte veinimaade pärusmaale, siis leib on üks, mis Eestit ja Lätit eriti tugevalt ühendab. Head kohalikku leiba saab Lači pagariärist, mis töötab 12 kilomeetri kaugusel Riia kesklinnast. Ja leiba on seal küll igale maitsele! Kõige klassikalisemast rukkileivast kuni puuvilja- ja porgandileivani välja. Nagu Eestis.

Lätti reisimise tasub ette võtta, kui soovid midagi kodust, kuid samas teistsugust kogeda. Seda võib võrrelda Eesti tundmaõppimisega. Sageli mõeldakse, et see on ju mu kodu, mis siin ikka põnevat on, kuigi ehk nii mõnigi pole kursis, et Eestile kuulub Soome lahes Keri saar, kus kõrgub haruldane tuletorn. Ei peagi kaugele minema, et uut avastada. Või siiski veidi kaugemale võib – paari sammuga Lätti.