USA kosmoseagentuuri NASA uuring näitas, et 20 miljonit aastat tagasi oli Antarktikas võrdlemisi soe, kuid samas üsna niiske.
20 miljonit aastat tagasi oli Antarktikas võrdlemisi soe
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. juuni 2012, 12:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimisse kaasatud Louisiana ja Lõuna-California ülikooli teadlaste sõnul tagas mõõdukas kliima üsna hea taimekasvu, kirjutab Daily Mail.
Teadlased sai Antarktika kliima kohta andmeid, uurides Rossi liustiku jääkihi alt võetud pinnaseproove.
Uuring paljastas, et Antarktikas oli 15 – 20 miljonit aastat tagasi märgatavalt soojem kui praegu. Õhutemperatuur oli seal seitsme soojakraadi ringis. Ka oli seal üsna niiske.
«Meie eesmärgiks oli uurida, mida praegune kliimamuutus teha võib. Minevikukliima uurimine räägib meile ka tuleviku kohta. Uuringu tulemused andsid pildi, milliseks võib Antarktika kliima ka tulevikus muutuda,» selgitas Lõuna-California ülikooli uurija Sarah Feakins.
Uurijate sõnul olid miotseeniajastu keskel temperatuurid seniarvatust kõrgemad.
Seda kinnitavad ka Antarktika jääkoore all asuva pinnase proovidest leitud planktoni ja õietolmu jäänused.
Antarktikast on taimefossiile üsna raske leida, sest praegu katavad Antarktikat suured jäämassid.
«Antarktika jääkiht on ühe miljoni aasta vanune. Kuid selle all on pinnas, mis võimaldab ajas väga kaugele tagasi minna,» sõnasid uurijad.
Antarktika kliima uurimiseks koostati ka arvutimudel, mille aluseks võeti mudel, mille põhjal analüüsitakse atmosfääri veeauru vesiniku isotoopide kogust.
«Kui meie planeet soojeneb, siis suurimad muutused leiavad aset poolustel. Varasemal ajal meenutas Antarktika mitte polaarkõrbe, vaid tänapäeva Islandit,» selgitati.
Antarktika soojaperioodi tipp oli miotseeniajastu keskpaigas 16,4 – 15,7 miljonit aastat tagasi.
Miotseeniajastuks olid hiidsisalikud ammu välja surnud ning ilmusid tänapäevased loomad – hobused, hirved, kaamelid ning mitut liiki ahvid.
Nüüdisinimene ilmus aga alles 200 000 aastat tagasi.
Miotseen vastab ajavahemikule 23 - 5,3 miljonit aastat tagasi.