Rootsi lõunaranniku lähedalt leiti 800 aasta vanuse laeva jäänused, mis võis olla viikingite laev.
Rootsist leiti 800-aastase viikingilaeva jäänused
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. juuni 2012, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allveearheoloogide sõnul võib laevavrakk ka aardeid sisaldada, kirjutab The Local.
Kalmari maakonna muuseumi arheoloogi Lars Einarssoni sõnul leiti laev Karlskrona lähedalt Sturköst.
«Tegemist on abatavalise keskaegse vrakiga. See alus on ehitatud puudest, mis võeti maha millalgi 1250 – 1300,» selgitas Einarsson.
Tegemist on pika ja kitsa laevaga, mille pikkus on 14 meetrit ja laius kaks meetrit. Seda kiiret manööverdamist võimaldavat alust kasutati merel ründamiseks ning rannaaladele röövima sõitmiseks.
Laevajäänused asuvad 1,8 meetri sügavusel merepõhjas ning on peaaegu täielikult pinnasega kaetud.
Einarssoni sõnul on selle tõttu laeva uurimine keeruline.
«Jäänuste puudutamisel muutub vesi sogaseks ning uurimine on selle tõttu raskendatud. Kui alus oleks kümme korda sügavamal, oleks seda märgatavalt kergem teha,» selgitas Einarsson.
Laeva väljakaevamine läheb üsna palju maksma. Kuna alus asub Kalmari maakonnas, siis langetavad laeva uurimise üle otsuse selle maakonna esindajad.
«Allveearheolooge huvitab, mis oli selle aluse huku põhjuseks. Tahame teada, kas sellega seostus midagi dramaatilist või uputati see alus, kuna oli muutunud vanamoeliseks või kasutamiskõlbmatuks,» sõnas Einarsson.
Oletatakse, et kui viikingilaev sattus õnnetusse, siis võib sellel siiani olla midagi väärtuslikku. Arheoloogid püüavad leida kohalikust ajaloost ja legendidest viiteid selle aluse kohta.
Kuigi Rootsi meedia on leitud laevale viidanud kui viikingilaevale, ei pruugi see Einarssoni sõnul nii olla.
«Tegemist on viikingilaevade stiilis ehitatud laevaga, kuid see ei tähenda, et seda oleksid kasutanud viikingid. Tegemist on keskajal ehitatud laevaga,» lisas allveearheoloog.
Einarssoni selgitas, et enne keskaega ja keskajal sõitsid laevad üsna ranna lähedal ning Rootsi rannavetes ootavad avastamist veel kümned sarnased jäänused.