/nginx/o/2012/06/18/1173222t1hb053.jpg)
Eile toimus Belgias Waterloo linna lähedal kuulsa Waterloo lahingu taasesitus.
Pildid: Waterloo lahing 197 aastat hiljem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõduriteks kehastunud kandsid 19. sajandi Prantsuse ja Briti sõjaväevormide sarnaseid vorme ning kasutasid paukpadrunitega relvi, edastab AFP.
Lahinguväljal olid ka näitlejad, kes mängisid Prantsuse väejuhti ja endist keisrit Napoleon I ning liitlasarmeed juhtinud Wellingtoni hertsogit Arthur Wellesleyt ja preislast feldmarssal Gebhard Leberecht von Blücherit.
Waterloo lahing leidis aset 18. juunil 1815. aastal. Napoleonil oli 72 000 mehest koosnev armee, liitlastel aga 120 000 meheline armee.
Napoleoni vägi sai hävitavalt lüüa.
Waterloo lahinguipaik asub kahe kilomeetri kaugusel Waterloo linnast ja 15 kilomeetri kaugusel Brüsselist.
Lahing leidis aset kümne kilomeetri pikkusel alal.
Waterloo lahingule eelnes mitu sündmust. Prantsusmaa keiser Napoleon pidi 1814. aastal sõjaliste läbikukkumiste tõttu troonist loobuma ning kuningas Louis XVIII saatis ta Vahemeres asuvale Elba saarele.
Napoleonini jõudsid kuuldused rahutustest. Ta põgenes Elba saarelt ning jõudis 1. märtsil 1815. aastal tagasi Prantsusmaale. Tal oli kodumaal palju vastaseid, kuid ta armee oli talle ikka truu. Ta sai oma käsutusse üsna suure armee.
Euroopa tollased juhid kogunesid Viinis, kus nad kuulutasid mitte Prantsusmaale, vaid Napoleonile sõja. Suurbritannia, Venemaa, Preismaa, Holland, Rootsi, Austria, Hispaania, Portugal, Sardiinia ja mitu Saksamaa väikeriiki moodustasid koalitsiooni, mille armeede suurus ületas Napoleoni armee oma.