/nginx/o/2012/06/15/1168866t1h4d2b.jpg)
Belgia provints Brabant Walloni arheoloogiaamet teatas, et kuulsa Waterloo lahingu paigast leiti ligi 200 aastat tagasi surnud sõduri jäänused.
Belgiast Waterloo lahingu paigast leiti sõduriskelett
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
18. juunil 1815. aastal lõid Briti, Hollandi ja Preisi väed Waterloo linna lähedal peetud lahingus Prantsusmaa väge, kirjutab Huffington Post.
Belgia arheoloogide sõnul kuulub nüüd leitud skelett selles lahingus osalenud noorele sõdurile. Inimjäänused leiti maapinnast 40 sentimeetri sügavuselt.
Skeleti roiete juures oli musketikuul, millest saab järeldada, et just see mehe tappiski. Lisaks leiti lusikas, münt, nahkrihm ja puidutükk, millele olid graveeritud initsiaalid C.B.
Ei ole teada, millise armee sõdur skeleti omanik olla võis.
«Ma kujutasin ette lahingut ja seda, kuidas see mees suri,» sõnas arheoloog Dominique Bosquet.
Waterloo lahingu puhul oli tegemist Prantsusmaa keisri ja kindrali Napoleoni viimase lahinguga.
Lahingukoht asub kahe kilomeetri kaugusel Waterloo linnast ja 15 kilomeetri kaugusel Brüsselist . Lahing leidis aset umbes kümne kilomeetri pikkusel alal.
1814. aastal sõjaliste läbikukkumist pärast tagandatud ja Elba saarele pagendatud Prantsusmaa endise keisri Napoleonini jõudsid jutud, et Prantsusmaal toimuvad rahutused. Ta põgenes koos talle ustavate kaaslastega Elba saarelt ning suundus Pariisi. Seal olid ta endised sõdurid, kes olid nõus koos temaga võitlema. Napoleon sai oma käsutusse 280 000 mehest koosneva armee.
Samal ajal kogunesid Viinis Euroopa tollased juhid, kes kuulutasid Napoleonile sõja.