Paleontoloogid leidsid Aafrikast Keeniast 1,5 miljoni aasta vanused jalajäljed.
Keeniast leiti 1,5 miljoni aasta vanused jalajäljed
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
27. veebruar 2009, 11:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalajäljed leiti Põhja-Keeniast Ilereti lähedalt ja teadlaste sõnul on tegemist inimeste eellaste jäetud jälgedega, kirjutab Sciencedaily.com.
Paleontoloogide arvates jätsid need jäljed, kas Homo ergaster või siis varajane Homo erectus.
«Homo erectuse keha oli arenenud juba enam-vähem Homo sapiensi sarnaseks, proportsioonid olid samad,» selgitasid uurijad.
Paleontoloog Matthew Bennetti sõnul on kivistunud pinnale jäänud väga head jäljed, kus on isegi nahamuster näha.
Bennett võrdles leitud jalajälgi teiste hominiidide ja tänapäeva inimeste jalajälgedega.
Jalajäljed leiti kahest maapinna kihistusest. Esimeses kihistuses oli kaks rida jalajälgi, millest ühes oli seitsmest jalajäljest koosnev rida ning veel seitse eraldi jalajälge.
Teises kihistuses paljastus kaks jalajälge ja veel rida väiksemaid jälgi, mis võisid kuuluda lapsele.
«Kõikidel jälgedel on näha, et suur varvas on teiste varvastega paralleelselt. Ahvidel seevastu on suur varvas teistest varvastest eraldi, kuna see aitab ronimisel hästi oksast haarata,» selgitas uurija.
Lisaks on Ilereti jälgedelt näha, et varbad on küllaltki lühikesed ning jalavõlv on kõrge. Neid omadusi seostatakse kahel jalal kõndimisega.
Ilereti jalajälgedega sarnaseid ja samast ajastust pärit jälgi on leitud ka Tansaaniast, Etioopiast ja Lõuna-Aafrikast.
1978. aastal avastas briti arheoloog ja antropoloog Mary Leakey Tansaaniast Laetolist jalajäljed, mille vanus on 3,6 miljonit aastat.
Need aga ei kuulunud nii arenenud olenditele nagu Homo erectus või Homo sapiens, vaid vähemarenenud Australophitecus afarensis`ele. Selle esindaja jalajäljed olid ahvi omadega sarnased.