Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Lindudel on oma Facebook?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Lindudel on oma Facebook? | FOTO: wikipedia.org

Sotsiaalne suhtlusvõrgustik ei piirdu vaid inimestega.

Briti Oxfordi ülikooli uurijad tegid kindlaks, et ka linnud, nii nagu inimesed, loovad suhtlusvõrgustikke ehk neil on oma Facebook, kirjutab msnbc.com.

Uurijate sõnul on näiteks rasvatihastel (Parus major) väga tugevad sidemed ning toimub informatsiooni vahetus oma paaritumispartneritega ja võimalike paaritumispartneritega.

Lindude puhul kehtib, et sõbra sõber võib olla sõber.

Teadlaste sõnul ei ole inimeste maailmas Facebook ainulaadne, vaid sarnaseid sotsiaalvõrgustikke leidub lisaks inimestele ja lindudele ka teiste liikide juures.

«Kõik sotsiaalvõrgustikud on sarnased. On siis tegemist kas inimeste või mõne muu liigi esindajate omaga. Facebook ja rasvatihaste suhtlusvõrgustik ei erine kuigi palju,» selgitas uurija Ioannis Psorakis.

Uuring põhineb 2007 – 2009 Oxfordi lähedasest Wythami metsast kogutud andmetel lindude kohta.

Tuhandetele lindudele pandi saatjad, mille abil tehti kindlaks nende liikumine. Rohkem kui 700 linnu puhul saadi väga täpne informatsioon. Lindude liikumise kohta saadu põhjalt pandi kokku pilt kellega ja kui palju nad suhtlevad.

«Kui vaadata Facebooki, siis sealt paljastub, kes on sinu sõbrad, kus oled olnud ja mida teinud ning mida sa jagad teistega. Rasvatihaste uuring näitas, et ka neil on suhtlusvõrgustik – kes kuuluvad ühte gruppi ning kes osalevad «üritustel» regulaarselt,» selgitas uurija.

Uuring paljastas, et rasvatihaste puhul kuuluvad samasse suhtlusringi paaritumispartnerid. Kui uurijad jätsid paaritumispartnerid kõrvale, siis võrgustik säilis, näidates, et rasvatihastel on veel lähedalt seotud võrgustikke, mis sarnanevad inimeste pere-või sõpradevõrgustikuga.

Samas pandi lindude puhul tähele, et geneetilised ja keskkonnafaktorid tagavad või takistavad nende sotsiaalseid suhteid.

Uurijate kinnitusel on veel mitmetel teistel liikidel samasuguseid sotsiaalvõrgustikke. Neid on uuritud delfiinidel ja vaaladel.

Tagasi üles