Saksa politsei avalikustas «metsapoisi» foto

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Berliini politsei poole pöördunud «metsapoiss»
Berliini politsei poole pöördunud «metsapoiss» Foto: SCANPIX

Saksamaa politsei avalikustas foto poisist, kes möödunud aastal ilmus Berliini ametnike juurde ning ütles, et on viis aastat metsas elanud.

Politsei loodab, et foto aitab poisi identiteedi kindlaks teha, kirjutab BBC.

Politseil on siiani teismelise kohta teada vaid see, et ta räägib inglise keelt, ta kasutab eesnime Ray ning ta teab oma sünnikuupäeva.

Poiss sõnas politseile, et tema ja ta isa hakkasid rändama ning kolisid metsa pärast seda, kui ta ema autoõnnetuses hukkus. Siis oli ta 12-aastane.

Poiss lahkus metsast pärast seda, kui isa suri. Ta mattis isa surnukeha metsa.

Politsei kahtlustas, et poisi jutt ei pea paika, kuid siiani ei ole nad suutnud kindlaks teha, kust teismeline pärit on.

Kui poiss möödunud aastal Berliini linnavalitsusse ilmus, siis rääkis ta inglise keelt ning paar sõna saksa keelt.

«Kas keegi tunneb fotol kujutatud poissi? Kas keegi teab midagi tema kohta? Kas tal on kuskil perekond või sugulasi?» küsitakse Berliini politsei teates.

Saksa politsei ei ole leidnud poisi isa surnukeha ega andmeid ka raske liiklusõnnetuse kohta, milles ta ema väidetavalt hukkus.

Uurijate sõnul on Ray 16 – 20-aastane. Ta on hea tervise juures. Ta näol olevad väikesed vigastused viitavad mingile  kergemale õnnetusele.

Pärast Berliini saabumist paigutati poiss noorte  varjupaika. Ta on nüüdseks linnaeluga harjunud ning oskab kasutada nii mobiiltelefoni kui sülearvutit.

Nüüd on tal ametlik hooldaja ning ta elab kasuperes.

Ametnike kinnitusel õppis poiss saksa keele kiiresti ära.

«Tundub, et ta ei olnud tavaelust väga kaugel ega sellega kaasnevaid oskusi unustanud,» lausus Berliini politsei pressiesindaja Thomas Neuendorf.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles