Hobiluuletamine on kui meeleparandus

"Luuletamine on mulle meelelahutus ja meeleparandus," ütleb Evelin Laanesaar. Foto: Silja Joon

Pärnus tegutseva luuleklubi Luuletaeva Latern eestvedaja Evelin Laanesaar ilmutas oma esimese värsikogu, mis kannab nime “Isiklik. Nõudmiseni”.

Kuidas sai ehitusmaterjalide äri pearaamatupidaja ametit pidavast Pärnu naisest harrastusluuletaja? Selgub, et Evelin Laanesaar on alati tundnud tõmmet kaunite kunstide poole, tema hobid on luuletamise kõrval maalimine ja kõhutantsu õpetamine.

Esimesed luuletused pani ta kirja 15aastaselt, mässumeelses eas, eeskujudeks Tõnu Trubetsky ja Merca. “Alguses olid luuletused vastuolulised, neid peegeldus minu pungivaimustus,” räägib debüütkogu autor.

Luulehuvi jätkudes liitus Laanesaar kümmekonna aasta eest Pärnu luuleklubiga ning on osalenud korduvalt Eesti suurematel värsiseppade konkurssidel: Ingvar Luhaääre korraldatavatel “Kuldse kaselehe” ja “Luulekevade” võistlusel, pälvides seal oma luuletustega mõne teise ja kolmanda koha. Julguse esimese värsikogu väljaandmiseks sai ta kirjandushuviliste internetiklubis Poogen. “Soovitan kõigil algajatel omaloomingu kirjutajatel selles keskkonnas oma töid tutvustada, saate tagasisidet,” kinnitas Laanesaar.

Hobiluuletajale on südamelähedane võtta luulevormis sõna sotsiaalsetel teemadel, samuti pakub talle inspiratsiooni loodus. “Muidu olen üsna vähese jutuga. Luule on võimalus endast välja öelda midagi, mida ma pean oluliseks. Öelda konkreetselt ja kokkuvõtlikult,” mõtiskleb Laanesaar.

“Isiklik. Nõudmiseni” sai kogu pealkirjaks, sest kirjutatu on väga isiklik. “”Nõudmiseni” märgib, et need, kellele mu read meeldivad, võivad kogu minu käest nõuda,”ütles autor . Kogu on kujundanud Luule Luuse, see on trükitud Hansaprindis.

Harrastusluuletaja lausub, et teda pole kunagi takistanud luuletamast mõte Eesti naispoetessidest kui eeskujudest. Nende luule lugemine pole temas tekitanud iial tunnet, et kõik on juba kusagil ja paremini ära öeldud. Pigem on hea luule innustanud.

“Olen hobiluuletaja, ma pole ennast suurte luuletajatega kunagi samastanud,” pakub Laanesaar. “Luuletamine on mulle meelelahutus ja -parandus.”

Luuletamine on lõbu, mida võib iga inimene endale lubada, kui tal vähegi tahtmist on.

“Alati maksab proovida. Ei maksa häbeneda, kui alguses hästi välja ei tule. Iseasi, kas jäädakse luuletama. Vähemalt proov on tehtud,” julgustab Laanesaar.

Luuleharrastus aitab elu tasakaalustada, rõõmsamaks ja rikkamaks muuta, see on vastukaaluks ratsionaalsele maailmale, mis võimutsema kipub. Seda pakuvad kõik loomingulised tegevused. Tantsige, laulge, luuletage, maalige ja teist saavad paremad inimesed.

Evelin Laanesaar juhib Pärnus tegutsevat luuleklubi Luuletaeva Latern, andes selles töös puhkust Maire Haasale, kes juhtis klubi kümne aasta vältel. Klubi saab kokku korra kuus Jazz-kohvikus, aktiivseid osalejaid on viis-kuus, liikmeskond on pidevalt uuenenud.

Hiljuti liitus klubiga näiteks meesluuletaja Virtsust ja esitas klubiõhtul oma värsse kitarri saatel.