Ookeanisügavustes elaval Macropinna microstoma`l on läbipaistev pea ja ta silmad ei asetse külgedel, vaid otse ees.
Süvaveekalal on läbipaistev pea
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. veebruar 2009, 11:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul on sel kalal arenenud eriti hea saagipüüdmise oskus, kirjutab Daily Mail.
Merebioloogid uurisid seda kala, tegemaks kindlaks, kuidas ta oma ebatavaliselt ümmargusi ja ees asetsevaid silmi kasutab.
Teadlased uskusid aastaid, et ta silmad on piiratud nägemisega ning aitavad näha ainult seda, mis on ta ees.
Uuring näitas aga, et Macropinna microstoma on võimeline nägema mitmes suunas.
Selle kala keha on läbipaistmatu ning musta värvi. Pea seevastu läbipaistev ning silmad suured ja selgelt nähtavad.
Evolutsioonibioloogide kinnitusel arenesid sellel liigil just sellised omadused välja karmi elukeskkonna tõttu.
Need umbes kümne sentimeetri pikkused kalad elavad piiri peal, kuhu päikesevalgus enam peaaegu ei paista.
Ka on tal väga hea ujumisoskus ning ta harmoneerub hästi oma keskkonnaga. Selle tõttu on tal vähe vaenlasi.
Macropinna microstoma toitub planktonist ja endast väiksematest kaladest.
Madalas vees ujudes püüab ta hoiduda liiga veepinna lähedale sattumast ning suunab oma silmad ees oleva teekonna jälgimisele.
Teadlaste kinnitusel helendavad kala silmad erkroheliselt. Need on nagu filtrid, mis aitavad tal toime tulla liigse valgusega ning leida planktonit.
Kala silmadel on ka väikesed membraanid, mis kaitsevad neid süvavee rõhu eest.
Kalal on ka ninaosas on kaks auku nagu inimninal.
Macropinna microstoma avastati juba 1939. aastal, kuid korralikult pildistada ja filmida õnnestus teda alles 2004. aastal.
Videot vaata siit.