Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Teadlased leidsid Põhja-Jäämerelt «vihmametsa keset kõrbe»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Teadlased leidsid Põhja-Jäämerelt «vihmametsa keset kõrbe»
Teadlased leidsid Põhja-Jäämerelt «vihmametsa keset kõrbe» Foto: SCANPIX

USA kosmoseagentuuri NASA korraldatud ekspeditsioon sai üllatuse osaliseks, kuna leidsid midagi, mida kirjeldati kui «vihmametsa keset kõrbe».

NASA teates seisab, et leid tehti Põhja-Jäämere arktilises piirkonnas, kirjutab foxnews.com.

Uurijad puurisid augu merejäässe. Nad leidsid, et arktilise ala vees on mikroskoopilise hõljumi ehk planktoni kontsentratsioon suurem kui kuskil mujal maailma merealadel.

«Kui keegi oleks varem küsinud, kas on võimalik selline veealune «roheala» leida, oleksin öelnud, et see on võimatu. Selline leid oli väga üllatav,» selgitas Stanfordi ülikooli uurija Kevin Arrigo.

Mikroskoopiline plankton on mere toitumisahela alglüli. Varem arvati, et planktonit leidub Põhja-Jäämerel vaid suvisel ajal kui jääd on vähem.

Nüüd on uurijad veendunud, et planktoni vohamise taga on jää õhenemine.

«Kui jää õheneb, pääseb päikesevalgus sellest läbi ning meres olevatel organismidel on fotosünteesiks paremad tingimused,» selgitati.

Uurijate sõnul viitab leid samas ka kliimasoojenemise ebatavalisele tagajärgedele ning  ka sellele, kuidas soojenemine mõjutab Põhja-Jäämere ökoloogiat.

Toitumisahela põhjaks olevat planktonit söövad merede väikeloomad, kes on omakorda saagiks suurematele mereloomadele.

Kui planktoni õitsemisaeg muutub, võib see mõjutada mere muid süsteeme, mille toiduks plankton on. See muutus võib kajastuda ka kõige suuremates veeloomades.

Tagasi üles