Lindude tekkimine sundis putukaid väiksemaks muutuma

Kriidiajastu kiili fossiil Foto: Wikipedia.org

Hiiglaslikud putukad, kes eelajaloolisel ajal eksisteerisid miljoneid aastaid, võisid oma lõpu leida selle tõttu, et evolutsiooni käigus arenesid linnud.

Hilisel kivisöeajastul ja varasel permi ajastul olid suurimateks lendputukateks tänapäeva kiile meenutavad putukad, kelle tiibade siruulatus oli 70 sentimeetrit, kirjutab foxnews.com.

Selline tiibade siruulatus on tänapäeval partidel.

Teooria kohaselt tekkisid hiiglaslikud putukad selle tõttu, et Maa atmosfääris oli kunagi hapniku kontsentratsioon märgatavalt suurem. Arvatakse, et just hapnik võimaldas putukatel areneda aina suuremaks.

USA California ülikooli teadlased Matthew Clapham ja Jered Kerr tahtsid teada, kas see teooria peab paika. Nad uurisid selleks rohkem kui 10 500 putukafossiili kohta kogutud andmeid. Siis aga võrdlesid putukate tiibade suurust ning viimase 320 miljoni aasta kohta  käivat infot atmosfäärihapniku tasemest.

 Uuring näitas, et putukate tiibade suurusel on seos eelajaloolise atmosfäärihapnikuga tasemega.

Kuid Clapham ja Kerr leidsid, et 150 miljonit aastat tagasi hakkasid putukad väiksemaks muutuma hoolimata sellest, et hapniku tase ikka kerkis.

Siis aga hakkasid ilmuma esimesed linnud. Uurijate arvates oli just sulelised saagiotsijad need, kelle tõttu putukad pidid adapteeruma ning ellujäämiseks väiksemaks ja märkamatumaks muutuma.

Putukate maksimumsuurus kahanes järgneva 60 – 90 miljoni aasta jooksul veelgi.

Oletatakse, et selleks ajaks olid linnud paremini lendamisega kohanenud  ning hakkasid meenutama juba tänapäeva linde.

Putukate väiksemaks muutumisel võisid rolli mängida ka nahkhiirte evolutsioon ning looduskatastroof, mille tagajärjel 65 miljonit aastat tagasi hiidsisalikud välja surid.

Iidsed hiigelputukad pidid end kaitsma ka lendavate hiidsisalike pterosauruste eest. Need ilmusid 230 miljonit aastat tagasi ning surid välja hiidsisalike massihukkumise ajal.

Samas ei ole kindlaid tõendeid, kas pterosaurused putukate suurusele mõju avaldasid.

«Pterosauruste hammaste uurimine näitas, et osa neist olid putuktoidulised. Kuid samas ei olnud nad nii head lendajad ning manööverdajad kui linnud. Selle tõttu võis pterosauruste mõju putukate evolutsioonile ja muutumisele olla minimaalne,» selgitas Clapham.

Uuring kinnitas, ei hapniku taseme tõus ja langus mõjutas putukate keskmist suurust.

Järgnevas uuringus soovitakse teha kindlaks erinevate putukaliikide suuruse muutumist seoses hapnikutaseme muutumisega.

Esialgne uuring näitas, et maipõrnikad muutusid hapnikutaseme tõustes natuke suuremaks, kuid tarakanid väiksemaks ning rohutirtsud jäid sama suurusega.