Üle kuuekümne inimese võttis esmaspäeval Lilli külas Eesti-Läti piiri ääres üles lauluviisi, et üheskoos tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva ning avada riigi esimene laulupiiripost.
Laul ühendas kahe rahva hääled
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtmise algataja Jaak Kõdar oli enne ürituse algust veidi muretsenud, et haiguste hooajal ei jõua paljud huvilised avamisele, kuid tema kartused osutusid asjatuks. Enne keskpäeva liikus Nava talu taha metsa üsna pikk rongkäik külalisi, kelle hulgas oli kaugemalt ja lähemalt tulijaid, lapsi ja vanainimesi, eestlasi ja lätlasi.
Rongkäigu muutsid pidulikuks Eesti, Läti ja Karksi valla lipp, mis kõndijate pea kohal lehvisid.
Mõnesaja meetri järel hakkaski eespool silma piiripost number 255, mis oli selle jalutuskäigu sihtpunkt.
«Armsad kohalviibijad! Külaselts Tatsu ja Nava talu on palunud teid siia, et üheskoos laulda meie vabaks saanud piiri õitsenguks,» teatas Nava talu peremees Jaak Kõdar suurt ruuporit suu ees hoides.
«Seesama kraav siin piiriposti taga ongi Eesti-Läti piir. Aga see joon, mis siin piirikraavis kulgeb, ei lahuta meid, vaid hoopis ühendab,» kõneles ta. «See, et me teineteise keelt ei mõista, pole takistuseks, sest laul ei nõua selgitust.»
Ettevõtmise algataja teatas, et koostöö märgiks nimetatakse piiripost number 255 Eesti Vabariigi esimeseks laulupiiripostiks. Nava talu maal paikneva künka, millel mõlemad postid asuvad, on pererahvas ristinud Laulumäeks.
Pärast seda, kui Lilli küla lapsed olid laulupiiriposti tähiselt katte maha tõmmanud, lugesid Jaak Kõdar ja Läti Naukseni valla esindaja kahes keeles ette sinna trükitud luuletuse. Infotahvlil võib näha ka mõlema riigi rahvuslinnu, suitsupääsukese ja linavästriku kujutist.
Siis läks sõnajärg Tallinnast kohale sõitnud lauljale Erich Kriegerile, kelle juhatusel said kohaletulnud osa kolmveerandtunnisest ühislaulmisest. Kitarri saatel kõlasid «Hoia, jumal, Eestit!», «Mu isamaa, armas», «Ma tahaksin kodus olla» ja «Läänemere lained». Eeslauljat toetasid metsa all paljud mees- ja naishääled.
Eestikeelsete vahele laulis lätikeelseid lugusid Ruhjast tulnud lauljatar Liga Silinja. Oma esimese pala esitas lätlanna siiski eesti keeles: selleks oli ta valinud Urmas Alendri repertuaari kuulunud pala «Eesti muld ja eesti süda».
Minilaulupidu lõppes eestlaste ja lätlaste ühise lauluga «Puhu, tuul», mille järel kostis paljudest suudest ka kõvahäälne «Lilli küla laul».
Enne äraminekut tutvustas Jaak Kõdar kohalolijatele laulupiiriposti tähise küljes asuvat väikest kasti, mille seest võib mööduja leida laulusõnad.
«Igaüks, kes seenele või marjule tuleb, võib siin laulda ühe laulu ja näha, et marju on kohe palju rohkem ja elu ilusam,» sõnas Jaak Kõdar.