Kliimamuutus käivitas Induse tsivilisatsiooni hävingu

Induse tsivilisatsiooni ala Foto: Wikipedia.org

Arheoloogide hinnangul käivitas  kliimamuutus pronksiajastul Induse jõe orus eksisteerinud kõrgtsivilisatsiooni hävingu.

Induse tsivilisatsioon, mis kannab nime ka Harappa kultuur, oli tollal suurim, kuid siiani üsna vähe tuntud, kirjutab Daily Mail.

Suur impeerium laius rohkem kui miljonil ruutkilomeetril Induse jõgikonna tasandikest kuni Araabia mere ja Gangese jõeni. Tegemist oli eelkõige linnadel põhineva kultuuriga.

Teadlaste sõnul leidsid nad esmakordselt kindlad tõendid, mis näitasid, et sellele tsivilisatsioonile sai saatuslikuks kliimamuutus.

«Tegime arvutisimulatsiooni, milles oli välja toodud Induse oru pinnamood ning ala, kus 5200 aasta tagasi tekkis Induse tsivilisatsioon. Samuti märkisime ära alad, kus asusid linnad. See tsivilisatsioon hävines millalgi 3900 – 3000 aastat tagasi,» selgitas USA Woods Hole´i okeanograafiainstituudi (WHOI) uurija Liviu Giosan.

Ta lisas, et siiani olid selle tsivilisatsiooni ja sellele elu andnud jõgede kohta vaid spekulatsioonid.

«Selle tsivilisatsiooni liikmed moodustasid tollasest maailmarahvastikust kümme protsenti. Nende elu sõltus jõest. Nüüdseks on nende elupaigajäänused kuivanud aladel, mis on jõgedest kaugel,» sõnas Giosan.

Induse tsivilisatsiooni kohta ei olnud enne 1920. aastaid mitte midagi teada. Kuid siis avastati Pakistanist  Harappa lähedalt kunagiste kaubateede ja asulate jäänused, mis lubasid oletada tsivilisatsiooni.

Arheoloogid on nüüdseks välja kaevanud suure hulga ehitiste, kanalisatsiooni, kunsti, käsitöö ja siiani dešifreerimata kirja jäänuseid.

Viie aasta jooksul töötas teadlastemeeskond läbi Induse orust tehtud satelliidifotosid ja topograafilisi andmeid, et luua pilt, millised on Indus ja selle lisajõed. Samuti uuriti maapinnanäidiseid.

University College of London arheoloogi Dorian Fulleri sõnul saadi piirkonna geoloogilise ajaloo kohta uut informatsiooni, mis andis võimaluse teha kindlaks, kuidas piirkonnas kunagi elati, milliseid taimi kasvatati ning miks see kultuur lõpuks hävines.

Uuring näitas, et kliimamuutus tingis vihma vähesuse, mille tõttu oli vett jõgedes vähem.  

Uurijad lisasid, et just veepuudus oli üks peamisi aspekte, mis selle tsivilisatsiooni langusele viis.

«Jõgede ääres oli piisavalt vett taimede kasvatamiseks. Selline heaolu kestis umbes 2000 aastat, kuid siis tekkis kliimamuutus,  mis piirkonna kuivemaks muutis,» selgitas Giosan.

Tänapäeval on vihmaperioodil olemas Ghaggari nime kandev jõgi, mida samastatakse müütilise Sarasvati jõega. Samas ei ole tõestatud, et need kaks jõge üks ja sama on.

3500 aasta tagasi hakkasid jõed kuivama ning Induse tsivilisatsiooni esindajad rändasid uute elupaikade otsingul Gangese jõe piirkonnas ida poole, kus vihmaperioodid olid stabiilsed ja vett piisavalt.

Uues paigas moodustusid väiksemad inimüksused, kuna klimaatiline olukord ja loodus soosis neid. Suurte linnade eksisteerimine ei olnud enam otstarbekas.

«Suurlinnad lakkasid olemast, kuid järgi jäid väikesed põllumajanduskogukonnad, mis puhkesid õitsele. Enam ei tegeldud ka kunstiga ning see vajus unustustehõlma,» selgitati.

Uuringud on näidanud, et Induse ja Mesopotaamia vahel toimus kaubavahetus.

Induse kultuur hääbus umbes 1500. aasta paiku eKr., mil aarjalased need alad vallutasid.