Suurbritannia Londoni veterinaarkolledži teadlased tegid 3D arvutimudeli olendist, keda peetakse esimeseks maismaal kõndinud olendiks.
Esimene maal kõndinud olend?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
24. mai 2012, 14:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ichthyostega nime kandev loom liikus edasi loibade abil, kirjutab Daily Mail.
Varasemalt arvati, et see olend liikus maal nagu salamander.
Kuid 3D mudel paljastas, et esimesed maismaaloomad meenutasid pigem kalasid kui sisalikke.
Ichthyostega elas tänapäeva Gröönimaal devoni ajastul 360 – 410 miljonit aastat tagasi.
Ühe meetri pikkune olend nägi välja nagu segu kalast ja krokodillist.
Ta neli kohmakat jäset lubasid maismaal läbida lühikesi distantse.
Teadlased uurisid selle looma jäänuste põhjal loodud arvutimudeli abil ta jäsemete liikuvust ja leidsid, et varasem oletus, et ta liigub nagu salamander, ei pea paika.
«Need varajased tetrapoodid liikusid nii vees kui maal. Maal liikumine oli veel raskendatud, kuna nende kehaehitus lubas neil paremini vees liikuda,» selgitas uurija Stephanie Pierce.
Ichthyostega on kala ja kahepaikset ühendav lüli, kellel oli kalasaba laadne saba ja lõpused, kuid samas kahepaikse kolju ja jäsemed.
Ichthyostega eksisteerimise ajal oli nii niisket kui kuiva kliimat, selle tõttu pidi see loom oskama nii ujuda kui ka maapinnal kõndida ning vahel väga vähese veega hakkama saama.
Teades, kuidas Ichthyostega ja teised varajased tetrapoodid, loomad, kellel oli selgroog ja kaks jalapaari, oma keskkonnas liikusid, saab teha järeldusi neljajalaliste evolutsiooni ja merest maismaale tulemise kohta.
«Uurisime fossiilset materjali kolm aastat. Mõistsime, kuidas iidsed selgroogsed läbisid transformatsiooni, saades ujujatest maapinnal liikujateks,» selgitas Pierce.
Uurijad võrdlesid Ichthyostega jäsemete liikumist tänapäeval elava viie looma salamandri, krokodilli, hülge, saarma ja nokklooma omaga. Leiti, et iidse looma liikumisvõime oli paindumatute jäsemete tõttu piiratud.
Arvatakse, et selle tõttu pidi iidne loom maapinnal liikumisel sabaosaga tasakaalu tagama.