/nginx/o/2012/05/22/1120014t1hc3ca.jpg)
Eurovisiooni fännide hinnangul tuleks taastada keelereegel, mis tähendaks, et iga riik peab võistlusel laulma oma emakeeles.
Eurofännid soovivad keelereegli taastamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eurovisioon kaotas sellest reeglist loobudes midagi olulist,» sõnas itaallanna Cristina Giuntini, kes juhib Itaalia eurolaulu fänniklubi.
«Erinevate keelte kuulmine oli üks põhjusi, miks Eurovisioon hakkas mulle huvi pakkuma,» täiendas Lõuna-Aafrika Vabariigis elav Roy Van Der Merwe.
Tema esindab klubi, kuhu kuuluvad kogu ülejäänud maailma, st mitteeurooplastest Eurovisiooni fanaatikud.
Eurovisioon otsustas keelereeglist loobuda enne 1999. aasta võistlust ja sellest võimalusest haaras kohe kinni ka Eesti, saates riiki esindama Evelin Samueli ja Camille looga «Diamond of Night». Kaks aastat hiljem võitis Eesti Eurovisiooni looga «Everybody».
Kahekümnendat korda Eurovisioonile tulnud Der Merwe sõnul saab ta inglise keelest paremini aru, kuid Eurovisioon oli võistlus, kus ta kuulis esimest korda taani, norra, soome, islandi, poola ja eesti keelt.
Nii Giuntini kui ka Der Merwe tõstsid esile Ott Leplandi, kes laulab tänavu eesti keeles.
«See võib olla riskantne, kuid sellised laulud ongi Eurovisiooni sisu,» toonitas Giuntini. «See on midagi, mida peaks tegema iga riik, sest see tekitab huvi.»
Giuntini hinnangul on Eurovisiooni rolliks erinevate kultuuride ja riikide tutvustamine, kuid kui suurem osa lugudest on inglise keeles, kaob see kõige olulisem osa ära.
Saksa fänniklubi juht Anke Jonschker lisas, et kuigi teda inglise keeles laulmine otseselt ei sega, on kohutav kuulata inimesi, kelle aktsent on väga tugev.
«On näha, et paljud laulavad inglise keeles vaid seetõttu, et nad usuvad: niimoodi on kasulikum,» nentis ta. «Kuid nende aktsent reedab, et nad ei oska inglise keeles öelda midagi enamat kui tere või head aega. Kui sinu lugu on hea, võidab see ükskõik millises keeles esitades.»
Der Merwe lisas, et kui esineja otsustab siiski emakeele asemel kasutada inglise keelt, peaks ta laulu välja laskma ka hispaania, saksa või isegi hiina keeles.
See reegel võiks Der Merwe hinnangul kehtida ka riikide suhtes, kelle keeled on maailmas tuntumad.
Näiteks Ott Lepland laulab tänavu küll eesti keeles, kuid huvilised saavad kuulata lugu ka inglise, vene ja isegi hispaania keeles.
«Kui televaatajad eelistavad inglise keelt, siis fännid soovivad kuulda erinevaid keeli,» nentis Der Merwe. «Või tuleks emakeelsetele lauludele anda kümme lisapunkti.»
Der Merwe hinnangul on kõige turvalisemaks euroretseptiks laulmine nii oma emakeeles kui ka inglise keeles.
Norra fännide ühendust juhtiva Morten Thomasseni hinnangul pole keeleküsimus siiski oluline ja tema jätaks otsuse iga esineja teha.
«Kui esitus on kõrge tasemega, suudab esineja isegi võõrastes keeltes sõnumi edasi anda,» arvas ta. «Kuigi selline valik on riskantne ja julge.»
Thomassen viitas 2007. aasta võistlusele. Toona võitis Serbia lugu «Molitva», mida esitas Marija Serifovic.
Eesti lauluvalikut kiidavad teisedki Eurovisiooni esinejad
Ott Leplandi sõnul on paljud kaasesinejad Eesti laulu kiitnud. «Võib-olla on see iga-aastane traditsioon, kuid paljud on kiitnud ja see on elamus, kui teise riigi laulja tuleb ja ütleb, et lugu talle väga meeldib,» nentis Lepland.
Tema kinnitusel ollakse eriti positiivsed selle suhtes, et laul on eesti keeles – valikut on tunnustanud nii esinejad kui ka fännid. «See lugu kõlab eesti keeles kuidagi palju sügavamalt või emotsionaalsemalt, ma usun, et eesti keele juurde jäämine oli õige valik,» hindas Lepland.
Eurovisioonil on ka riike, kes pärast kohaliku konkursi võitmist muutsid loo ingliskeelseks. «Eesti keel on ääretult ilusl ja üks läbiv sõna jääb meelde ka inimesele, kes pole eestlane,» arvas Lepland.