USA Wisconsini ülikooli uuring näitas, et norskajaid ohustab vähk, mis võib lõppeda surmaga.
Norskajaid ohustab vähki haigestumine ja suremine
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. mai 2012, 15:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased leidsid, et kasvõi vähe norskavatel inimestel on 0,1 korda suurem risk surra vähki kui neil, kes ei norska, kirjutab Daily Mail.
Keskmiselt norskajatel on vähki suremise risk kahekordne. Palju norskavatel aga isegi 4,8 kordne.
Sellised tulemused saadi 1522 inimese peal tehtud 22 aasta pikkuses uuringus.
Varasemad hiirtel tehtud laboriuuringud näitasid, et hapnikupuudus, mis on norskamise üheks põhjuseks, võib tekitada vähirakkude vohamise ja kasvaja tekke.
«Varem on uuritud seda loomade peal. Meie uuring oli esimene, mis tehti inimeste peal. See näitas, et hingamisraskused magamise ajal ja kõrge vähki haigestumise riski vahel on seos,» selgitas uuringu juht Javier Nieto.
Teadlased võtsid norskamis- ja vähiuuringus arvesse ka suitsetamist, vanust, sugu ja kehakaalu.
Teadlasi üllatas, et norskamise ja vähi seos tuli paremini esile normaalkaalus katsealustel.
Uneuurijad selgitasid, et norskamine on seotud ülemiste hingamisteedega. Kui see on kitsaks muutunud, siis tekib norskamine ja uneapnoe, mis on perioodiline õhuvoolu seiskumine.