/nginx/o/2009/02/19/136717t1h369b.jpg)
Tais rännanud noor britt suri lahkamisarstide sõnul erutusest tekkinud ajuverejooksu tõttu.
Erutusest tekkinud ajuverejooks tappis seljakotiränduri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19-aastasel Algernon Lendrumil tekkisid 14-tunnise rongisõidu ajal terviseprobleemid ning ta kaotas lõpuks teadvuse, kirjutab abc.net.au.
Lendrumi surnukeha uurimine näitas, et ta veresoonte seinad olid tavapärasest õhemad.
«Lendrumil tekkis reisierutus ning ta organism läks pingesse. Pingeline olek aga mõjutas ta nõrku veresooni. Ajuveresooned ei pidanud pingele vastu ning lõhkesid,» selgitas patoloog Peter Wilkins.
Koroner Paul Knapman lisas, et tavaliselt surevad nii noores eas inimesed narkootikumide tagajärjel, kuid Lendrumi juhtumi puhul oli surma põhjuseks ajuarteri aneurüsmi poolt tekitatud ajuverejooks.
Knapman lisas, et noormehe surmaga ei ole seotud midagi kriminaalset, vaid põhjuseks oli haigus.
Lendrumi reisikaaslaseks olnud Aldwyn Boscaweni kinnitusel hakkas noormees järsku rinnus valu kurtma ning siis kukkus teadvusetult rongi põrandale.
Aneurüsm on veresoone, antud juhul ajuarteri seina nõrgenemisest ja vererõhu survest tingitud arteri paikne kotjas laiend.
Ajuarteri aneurüsmi ohtlikkus seisneb selles, et ta võib ootamatult rebeneda, sageli erutuse või füüsilise pingutuse tõttu. Siis tekib ajuverejooks, mis võib surma põhjustada.
Ajuarteri aneurüsmi esineb 20-aastaste hulgas väga harva, ent arvatakse, et üle 65-aastaste seas kuni 5 protsendil elanikkonnast.