Iidne kilpkonn oli nii suur nagu tänapäeva väikeauto

Iidne kilpkonn oli sama suur nagu tänapäeva väikeauto Foto: SCANPIX

USA Põhja-Carolina ülikooli paleontoloogid leidsid iidse, tänapäeva väikeauto suuruse kilpkonna fossiili.

Nimetatud loom elas praeguse Lõuna-Ameerika alal 60 miljonit aastat tagasi, edastab Live Science.

Leid tehti ühes Colombia söekaevandusel 2005. aastal ning see kilpkonnaliik sai teaduslikuks nimetuseks Carbonemys cofrinii, mis tähendab «söekilpkonn».

Esialgu seda leidu ei uuritud. Nüüd tehtud uuring aga paljastas, et tegemist oli väga suure ja tugeva kilpkonnaga.

Selle kilpkonna kolju, mis on umbes sama suur kui ameerika jalgpalli pall, oli luudest kõige paremini säilinud.

Kolju uurimine paljastas, et sel loomal olid väga laiad ja tugevad lõuad. See lubas oletada, et ta sõi kõike ette jäänut, alates molluskitest kuni krokodillideni.

«Võib oletada, et see loom hävitas kõik võimalikud võistlejad. Ta elas mingis järves,» selgitas uurija Dan Ksepka.

Teadlased avastasid leiukohast ka teiste kilpkonnade jäänuseid. Osal jäänustel oli näha hammustamisjälgi. Oletatakse, et need on jätnud krokodillid.

«Krokodillid ei julgenud seda suurt kilpkonna puutuda. Nad valisid saagiks väiksemaid kilpkonni,» jätkas Ksepka.

Ka leiti leiukohast kilpkonnakilbi jäänused. Arvatakse, et see kuulub sama liigi esindajale. Selle kilbi diameeter on 172 sentimeetrit.

Need hiiglaslikud kilpkonnad tekkisid viis miljonit aastat pärast hiidsisalike väljasuremist. Sel ajal olid praeguse Lõuna-Ameerika ala loomad veel üsna gigantsed.

Suurim madu, Titanoboa cerrejonensis oli 14 meetrit pikk ning elas sellel alal 60 miljonit aastat tagasi.

Teadlaste sõnul mängisid hiiglaslike loomade tekkes rolli mitmed faktorid nagu toiduküllus, vähe röövloomi, sobiv keskkond ja kliimamuutus.