:format(webp)/nginx/o/2012/05/18/1111738t1hc54b.jpg)
USA Penni ülikooli teadlaste sõnul aitasid koerad nüüdisinimesi neandertallasi välja tõrjuda ning Euroopa alasid koloniseerida.
Koerad andsid nüüdisinimestele neandertallaste ees eeliseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimese suhe ta parima sõbra koeraga on kestnud 32 000 aastat, kirjutab The Telegraph.
Varajased kodustatud loomad aitasid küttidel-korilastel nende vara ühest kohast teise kanda, aidates samas säästa inimestel energiat.
Nüüdisinimese ja koera vaheline side tekkis ajal, mil neandertallased hakkasid oma mõjuvõimu kaotama. Neandertallased olid enne nüüdisinimeste saabumist domineerinud 250 000 aastat.
Teadlaste sõnul andis koerte kodustamine nüüdisinimestele neandertallaste ees eeliseid.
«Koer olid üks põhifaktoreid, miks neandertallased ei suutnud nüüdisinimesega võistelda ning neile lõpuks alla pidid jääma. Nüüdisinimene vallutas aina uusi elu- ja jahialasid,» tõdesid uurijad.
Varajaste inimeste asulapaikades tehtud väljakaevamised on näidanud, et koeri austati ja peeti tähtsaks, nende hambaid kasutati ehetena ning koerapilte leidub koopamaalidel.
Tollased koerad olid umbes tänapäeva saksa lambakoera suurused.
«Need koerad olid transpordivahendid. Nende abil veeti kõike vajalikku ühest kohast teise. Kuna inimesed pääsesid kandmisest, siis jäi neil rohkem energiat jahipidamiseks,» selgitasid uurijad.
Koera ja inimese suhe oli mõlemale poolele kasulik.
Koerad said toidu inimestelt, nad olid inimestele ka kaaslased ja valvurid.
«Homo sapiens´i arengu juures mängivad loomad tähtsat rolli. Loomade kodustamine ei olnud juhuslik, vaid arengu tulemus. Just loomad näitavad meid inimestena,» selgitas uurija Pat Shipman.