«Head uudised» julgustas vahetusõpilasi perre võtma

Emil Rutiku ja Maire Aunaste Foto: ERR

Seekordses ETV saates «Head uudised» vestlesid Maire Aunaste ja Emil Rutiku Contraga ning rääkisid vahetusõpilastest.

Esimeseks saatekülaliseks oli Contra, kes pole eriti tavaline inimene. Näiteks kõndis ta saatesse sussides.

Maire tundis huvi, kuidas ta kogu aeg niimoodi särab ning Contra selgitas, et on õnnelik sellepärast, et tema ümber on nii palju toredaid inimesi. Luuletamine on Contra sõnul mõnes mõttes nagu sport: «Luule on ka nii, et kirjutada võimalikult sisukas ja võimalikult hääde riimidega.» Oma esimene kriitik on ta loomulikult ise.

Kuidas olla õnnelik ka siis, kui põhjust õnnelik olla ei olegi? «Õnnelik olemise retsept on lihtsalt õnnelik olemine,» arvas luuletaja.

Järgmiseks said sõna Belgiast pärit Sien ja Saksamaalt pärit Jens, kes tulid vahetusõpilastena aastaks Eestisse. Sien valis Eesti sellepärast, et oli kuulnud laulvast revolutsioonist ja arvas, et see on kõige parem koht. Ta käis ka öölaulupeol, mis oli suurepärane kogemus. «Valisin Eesti, sest see on suhteliselt huvitav maa ja keel on raske,» ütles Jens, et tahtis midagi uut proovida. Mõlemad on eesti keelt õppinud viis ja pool kuud ning kõnelevad seda päris kenasti.

«Eestis on hea, nii palju loodust, mida Belgias ei ole. Seal on liiga palju inimesi,» rääkis Sien. Jensile meeldib siinne toit, eriti kohukesed. Eesti peredega on nad samuti väga rahul. Sien arvas, et tuleb Eestisse tagasi ja hakkab Tartu Ülikoolis eesti keelt õppima. Jens teadis, et Berliinis on eestlaste kogukond ja kui sinna läheb, suhtleb nendega kindasti. Eestlasi iseloomustas Sien kui vaikseid ja kinniseid, kuid kui eestlane sõbraks saab, siis on ta päriselt sõber.

Mall Treier oragnisatsioonist YFU Eesti rääkis, et siit läheb välismaale kümme korda rohkem õpilasi, kui väilsmaalt siia tuleb, sest vabatahtlikke peresid on liiga vähe. Asi on ilmselt põhjuseta kartustes. «Taskuraha ei ole tarvis anda ja riideid ka ostma ei pea. Peab garanteerima sooja pesa ja toidu,» ütles Treier. Samuti võib peres olla ka ainult ema või isa. Lapse perre võtmise eest mingit tasu ei saa, kuid saadav kogemus on seda väärt.

Organisatsioon tagab ka tugiisiku, kellega alati ühendust saab võtta. Perede vahetamist tuleb ikka ette, sest mõnikord ei lähe lihtsalt inimeste keemia käima, kuigi nii laps kui pere on suurepärased. YFUle saab avaldusi esitada aastaringselt.

Viimaks rääkisid Kaire ja Priit programmist, mis organiseerib õpetajateks noori ja andekaid inimesi, kes pole õpetamist õppinud. Avalduste voor on avatud 18. märtsini ja infot saab veebilehelt www.nooredkooli.ee.