Hiidsisalike kõhugaasid tekitasid 150 miljonit aastat tagasi kliimasoojenemise?

Hiidsisalike kõhugaasid tekitasid 150 miljonit aastat tagasi kliimasoojenemise? Foto: SCANPIX

Briti Liverpoole´i ülikooli teadlaste sõnul võisid hiidsisalike seedeprotsessiga kaasnenud kõhugaasid 150 miljonit aastat tagasi kliimasoojenemise tekitada.

Teadlased arvutasid, et erinevad hiidsisalikuliigid võisid aastas kokku toota umbes 520 miljonit tonni metaani, edastab BBC.

Uurijate arvates sõid kuni 20 000 kilogrammi kaalunud hiidsisalikud ära väga suures koguses taimset toitu, et tekkiv metaanikogus nii suur oli.

Liverpooli ülikooli uurija David Wilkinson ja ta kolleegid Šotimaa Glasgow ülikoolist kaasasid uuringusse ka mikroorganismid, mis mõjutasid hiidsisalike seedimist.

«Hiidsisalike seedeorganites elasid mikroobid, mis tekitasid metaani ehk kasvuhoonegaasi. Arvutused näitasid, et hiidsisalikud võisid toota rohkem metaani kui nüüd kõik erinevad allikad, kaasa arvatud loomad ja tööstus kokku,» selgitasid uurijad.

Metaan absorbeerib päikese infrapunakiirgust, hoides seda Maa atmosfääris ning tekitades sellega temperatuuritõusu.

Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et hiidsisalike eluajal mesosoikumis oli temperatuur paregusest kümne kraadi võrra kõrgem.

Nüüdisajal uuritakse lehmade osa kliimamuutuse põhjustajana, kuid Briti uurijaid huvitas, kas hiidsisalikud olid samuti võimelised kliimat mõjutama.

Teadlased võtsid aluseks hiidsislike oletatava arvu ning kui palju tänapäeva lehmad biomassi toodavad.

«Tänapäeval toodavad lehmad 50 – 100 miljonit tonni metaani aastas. Hiidsisalikud võisid aga aastas toota umbes 520 miljonit tonni metaani,» selgitas Wilkinson.

Uurijate sõnul ei olnud hiidsisalikud mesosoikumis siiski ainsad metaani tootjad, vaid metaani tekkis ka teistest looduslikest allikatest. Ka võis metaani tase olla siis kõrgem kui on praegu.

Maa sai hiidsisalike kõhutuuli tunda 250 – 65 miljonit aastat tagasi.