/nginx/o/2012/05/04/1086268t1h5856.jpg)
USA neuroloog Harry Vinters ja vene ajaloolane Lev Lurie uurisid Nõukogude Liidu juhi Vladimir Iljitš Lenini surma asjaolusid.
Millesse Lenin ikkagi suri?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vinters ja Lurie esitlesid oma uuringut USAs Marylandi ülikooli poolt korraldatud konverentsil, millel käsitletakse kuulsate inimeste surmapõhjuseid, kirjutab AP.
Seda konverentsi korraldatakse igal aastal ning selle aasta konverentsi teemaks on Lenin, kelle haigusi ja lahkamisraporteid uuriti läbi nüüdisaja vaatevinkli.
Nõukogude Liidu asutajana ajalukku läinud Lenin sai mitu ajuinfarkti, enne kui ta 1924. aastal suri. Mis infarktid põhjustas, ei ole siiani suudetud kindlaks teha.
Maailmas levinud teooria kohaselt sai Leninile saatuslikuks haigestumine suguhaigusse süüfilisse.
Teada on, et see haigus mõjutab aju, kuid uurijate sõnul ei põhjustanud süüfilis Leninile ajuinfarkte.
Lenini surnukeha lahkamise raportis seisab, et ta aju veresooned olid ummistunud. Ka selle põhjust ei teata.
«Ta oli võrdlemisi noor ega kuulunud riskigruppi,» tõdes kuulsuste surmapõhjuste konverentsi korraldaja Philip Mackowiak.
Lenin ei suitsetanud ega lubanud enda lähedal suitsetada. Ta ei põdenud diabeeti, ta ei olnud ülekaaluline ning vererõhk oli tal samuti normaalne.
Uurijad on oletanud, et Lenin elas riigi rajajana tugevas stressis. Samuti võis tal olla eelsoodumus ajuinfarktiks. Ka suri ta isa üsna noorelt – 54-aastasena.
Uurijate sõnul ei saa välja jätta ka vandenõuteooriat, et Jossif Stalin lasi Lenini mürgitada. Nõukogude Liidus käis intensiivne võitlus võimu pärast. Hilisemast ajaloost on teada, et Stalin kasutas oma vastaste hävitamiseks väga julmasid meetodeid.
Lenin oli enne surma ajuinfarktidest toibunud. Vaid paar tundi enne surma oli ta tollaste allikate andmetel täies elujõus, hea tervise juures ja aktiivne.
«Järsku tekkisid tal krambid, mida ei saa seostada ajuinfarktiga,» selgitas Vinters.
Vladimir Iljitš (22. aprill 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Lenini mäed Moskva oblast NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ning leninismi rajaja.