Teadlaste sõnul leiduvad seni kindlaks tehtud maailma vanimad punased vererakud ehk erütrotsüüdid jäämees Ötzil.
Jäämees Ötzilt leiti vanimad kindlaks tehtud vererakud
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. mai 2012, 12:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäämees on 5300 aasta vanune muumia, mis leiti 1991. aastal Itaalia-Austria piirialalt Alpidest, kirjutab Live Science.
Jäämees oli nii hästi säilinud, et ta vanus saadi kindlaks teha. Mees suri 45-aastaselt. Samuti paljastus, mida ta enne surma sõi ning mis talle surma tõi. Ötzi hukkus noolest, mis lõhkus ta arteri.
Varasemad uuringud ei näidanud, et muumial oleks säilinud vererakke.
Itaalias Bolzanos asuva Euroopa akadeemia antropoloog Albert Zink ja ta meeskond tegid uue uuringu, mis paljastasid inimjäänuselt punased vererakud.
Punased vererakud sisaldavad rauarikast ühendit hemoglobiini, mis seob hapnikku ja süsihappegaasi. Punastes vererakkudes ei ole tuuma.
«Leid on üllatav, kuna me ei lootnud leida punaseid vererakke. Arvasime, et leiame mingid vererakkude jäänused, kuid meie leid on selline nagu oleks tegemist nüüdisaegse vereraku prooviga,» selgitas Zink.
Zink ja ta kolleegid võtsid koenäidise Ötzi noolevigastuse juurest ja muumia varasema vigastuse juurest, mis on tal peas.
Mikroskoobiuuring paljastas, et tegemist on ümarate objektidega, mis oma välimuselt meenutavad punaseid vererakke.
Et asjas täiesti kindel olla, uuriti leidu veelgi täpsemate uurimisriistade abil.
Teadlased kaasasid uuringusse tehnika, mida nimetatakse Raman-spektroskoopiaks. Tegemist on meetodiga, mille abil uuritakse molekulide võnkumisi ja pöörlemisi ning kristallide võnkeid.
Tehti kindlaks, et need Ötzi organismis säilinud ümarad objektid on tõepoolest punased vererakud.
«Neil oli punastele vererakkudele omane ümar «pontšikukuju». Ka nägid nad välja nagu tegemist oleks nüüdisaja vererakuprooviga. Siiski on tegemist vererakkudega, mis on säilinud üle 5000 aasta,» teatas Zink.
Zink lisas, et kui varasemates uuringutes on vererakke leitud iidsetelt tööriistadelt, siis nüüd leiti esmakordselt inimjäänuselt ning tegemist on siiani vanima tõendiga vere kohta.
Samuti saadi vererakkude abil uut informatsiooni Ötzi surma kohta. Noolevigastuse juures olevates vererakkudes oli jälgi ka valk fibriini kohta.
Fibriin on lahustumatu valk, mis on seotud vere hüübimisega.
«Fibriini leidmine kinnitas, et pärast noolega pihta saamist ei elanud ta kuigi kaua. Siiani on arvatud, et ta võis noolevigastuse saanuna elada tunde ja isegi paar päeva,» nentis uurija.