- Falken uppus 1651. aastal, olles teel Narvast Stockholmi.
Teadlased tuvastasid Soome lahes Porkkala lähedal uppunud sõjalaeva kui Falkeni. 17. sajandist pärit laev ehitati Rootsi kuningale Gustav II Adolfile (1594–1632) ja seda kasutati hiljem kuninganna Kristiina (1626–1689) ajal. See mängis Rootsi mereväes keskset rolli nii lahingutes kui ka kõrgete isikute transportimises, teatab Stockholmi ülikool.
Laev oli niinimetatud pinass ja oli väga sarnane sõjalaev Vasaga, olles selle väiksem versioon. Laeval oli kolm masti, silmatorkav skulptuurne kaunistus, pikk vööriosa ja kahuriluugid külgedel. Falken (Pistrik) oli aga Vasast väiksem, vöörist ahtrini umbes 35 meetrit pikk ja olenevalt missioonist varustatud 16–20 suurtükiga. Falken on kõige paremini säilinud näide kuninglikust pinassist – kiirest, mugavast ja uhkest väikesest laevast. Vrakk avastati 1974. aastal ja oli seni tuntud kui Varmbådan või Uunihylky. Vaatamata varasematele uuringutele, on laeva identiteet seni olnud ebaselge.
Soome merearheoloogia seltsi sukeldujad tegid Falkeni vrakist ja asukohast 3D-mudeli. Kuigi kere on lagunenud, on suurem osa sellest alles. Hoolika dokumenteerimise abil on võimalik laev tükkideks kokku panna ja mõista, milline see välja nägi. (Mudel: Topi Sellman/www.mas.fi/Stockholmi ülikool).
3D-mudelit uuris Niklas Eriksson, kes on Stockholmi ülikooli merearheoloogia vanemõppejõud ja programmi «Glömda flottan» («Kadunud merevägi») teadur. Ta leidis palju märke, mis viitavad sellele, et vrakk on 17. sajandi alguse sõjalaev. Rahvusarhiivis tehtud uuringute abil suutis ta järeldada, et vrakk on Falken.
«Falken on Soome vanim laevavrakk, mis on kirjalikest allikatest tuvastatud ja mille algne nimi on meile teada. Samuti väärib rõhutamist, et tuvastamine sai võimalikuks tänu arheoloogilise materjali tasuta kättesaadavaks tegemisele internetis,» ütles Eriksson.
Falken ehitati Stockholmis aastatel 1630–1631, arvatavasti Hein Jakobssoni poolt, sama laevaehitaja, kes oli paar aastat varem valmis ehitanud Vasa laeva. Falken oli küll tunduvalt väiksem, kuid see oli ehitatud suurte kajutite ja muude mugavustega kuningas Gustav II Adolfi palvel. Falkenit kasutati 20 aastat mitte ainult sõjalaevana, vaid ka nõunike, diplomaatide, kuningate ja teiste tuntud isikute veoks, kes reisisid laeva mugavates kajutites.
Falken jooksis 1651. aasta sügisel madalikule Soome lahe suudmes Porkkala poolsaare lähedal. Laev oli teel Narvast Stockholmi pärast krahv Erik Stenbocki Narva transportimist. Õnnetuse üksikasjad pole teada, kuid väiksem laev Ugglan varustati ja saadeti sündmuskohale, et aidata meeskonda ja päästa võimalikult palju Falkeni relvi ning varustust.
«Falken on laev, mida erinevalt suurtest ja palju tuntumatest laevadest, nagu Vasa, Kronan, Äpplet või Mars, kasutati sageli. Falken oli kohal paljudel olulistel ja tuntud ajaloolistel sündmustel ning vrakk võib meile palju õpetada selle kohta, kuidas selline laev välja nägi, toimis ja kuidas seda kaunistati,» ütles Niklas Eriksson.
Laeva tähtsad daatumid:
1633. aastal osales laev ekspeditsioonil, mis toimetas Gustav II Adolfi surnukeha Saksamaalt Mecklenburg-Vorpommernist Wolgastist Rootsi Nyköpingisse.
1642. aastal purjetas Pfalzi krahv Karl Gustaf (1622–1660), kellest hiljem sai Rootsi kuningas Karl X Gustaf, selle laevaga Soome Turusse.
1644. aasta oktoobris saavutas Rootsi laevastik Taani laevastiku üle Fehmarni lahingus Taanis suure võidu. Sel ajal oli Falken konvois, et kaitsta kaubalaevu Dalarö ja Gdanski vahel. Kui Rootsi laevastik naasis Stockholmi koos kümne vallutatud Taani laevaga, mängisid muusikud Falkenil timpaneid ja trompeteid.
1646. aastal viidi Vene saadikud laevadega Falken ja Oxen Riiga. Hessen-Kasseli maakrahv Wilhelm VI (1629–1663), tuntud kui William Õiglane, viidi Falkeniga Kalmarist Pommerisse.
1647. aastal viidi legaat Erik Gyllenstjerna (1602–1657) Narva. Gyllenstierna oli Ingerimaa, Kärkisalmi lääni, Narva ja Alutaguse kindralkuberner ning Eestimaa komissar.
1648. aastal viidi Gotlandi maakonnavanem Gustaf Banér (1618–1689) Visbysse. Falken viis samal aastal Sulzbachi pfaltskrahvi Christian Augusti (1622–1708) Stralsundi lähedal asuvale Greifswalderi saarele, kust laev suundus Elbe jõel asuvasse Stadesse ja tõi koju Rootsi legaadi Johan Adler Salviuse (1590–1652).
1651. aasta juunis viis Falken Liivimaa kindralkuberneri krahv Gustaf Horni (1592–1657) Riiga ja augustis kindralkuberneri krahv Erik Stenbocki (1612–1659) Narva. Teel tagasi Stockholmi uppus laev madalikule sõites. Kapten Anders Nilsson Crabat ja tõenäoliselt suurem osa meeskonnast jäid õnnetuses ellu.