:format(webp)/nginx/o/2022/06/19/14639920t1h2982.jpg)
Telenägu ja Saaremaal asuva Pajuvärava talu perenaine Heidi Hanso teatab ühismeedias, et nende pere jättis hüvasti lemmiku Nässuga.
«Kui tänasesse päeva ärkasin, ei osanud küll arvata, et tuleb head aega öelda mu armsale sõbrale, tõeliselt võimsale õpetajale, haruldaselt vägevale koerale Nässule,» alustab Hanso südamlikku postitust.
«Nägin hommikul, et mu Nässukas tundis end halvasti ja kiirustasin kohe kohaliku veterinaari juurde, kes saatis mind Kuressaarde. Linnas selgus, et salamisi, kindlasti pika aja jooksul, oli mu truu ja erilise Nässu sisse pugenud elama kasvaja, mille üks kümnetest tsüstidest oli plahvatanud ning terve looma organismi põletikku ajanud ja täiesti sassis oli pissimise-süsteem, millega mu koer enam iseseisvalt ühelgi juhul hakkama poleks saanud. Ka kõhuõõs oli vedelikku täis.» Hanso nendib, et kuivõrd koerad on suurepärased varjajad, tuli see kõik talle kui välk selgest taevast.
«Nii läks Nässu täna mu armsa Moska ja malamuut Vanilla, hani BibiBi ja teiste Pajuvärava talu hoovilt lahkunud suurkujude seltsi, olles veel üleeile nagu kleepekas mööda hoovi reipalt mu sabas jõlkunud, toas päevaund maganud ja mu tegemisi hoolega valvanud. Nässu oli mu GPS: kus olin mina, seal oli tema. Ma ei tea, kuidas ma nüüd siin ilma temata hängin.»
«Habras uskumatuse tunne sees. Nii ootamatult, kui elu annab, nii ootamatult elu ka võtab. See on õppetund, mida mulle ikka ja jälle meelde tuletatakse.»
Hanso lisab, et matsin Nässu Pajuvärava hoovi lilleaeda, sest koer oli alati melu keskel. «Seal, kus mina. Ja mina olen palju oma lilleaias ka. Läbi tema saab kasvada nii palju õisi.»
Ühismeediasse tehtud postituses tänab ta ka suurepäraseid veterinaare, kes suisa viis tundi Nässu elu eest pingutasid.
«Aitäh, mu armas-armas Nässu. Need pea neli aastat Sinuga olid uskumatult väärtuslikud. Aitäh kõigile, kes meiega seda teed jaganud on.»
Saaremaal asuv Pajuvärava talu on tuntud oma vahvate loomade ja lindude poolest.
Mõni aasta tagasi rääkis Hanso, kuidas nad võtsid endale näiteks kuningpüütoni. «Nunnukas isane püütonibeebi. Nii 40 cm pikk ja nunnu kui jänkupojuke, passiga nagu CITES-kategooria loomad kunagi,» õhkas Hanso toona uuest lemmikust rääkides. «Maod on imelise hingega, sügavalt austusväärsed loomad. Suurepärased õpetajad, kuidas hingata, kohal olla ja rahulikuks jääda.»