:format(webp)/nginx/o/2025/06/10/16911786t1h1821.jpg)
Soome välispoliitika instituudi teadur Maria Lindén hindab, et rahvuskaardi saatmine Los Angelese proteste maha suruma on USA presidendi Donald Trumpi jaoks poliitiliselt atraktiivne samm, kuna Trump usub, et ta saab sellest kasu.
Lindén on spetsialiseerunud USA sisepoliitikale ning Trumpi ja tema toetajate tegudele.
Californias Los Angeleses ja samanimelises maakonnas on viimastel päevadel toimunud meeleavaldusi Trumpi migratsioonipoliitika vastu. Trump saatis eile sündmuskohale 2000 rahvuskaardi sõdurit olukorra rahustamiseks, kirjutab Iltalehti.
NBC News teatab, et Trumpi administratsiooni sõnul on meeleavaldused ohtlikud ja kaootilised, samas kui Demokraatliku Partei kohaliku omavalitsuse sõnul püüab Trump olukorrast kunstlikku kriisi luua, et edendada oma poliitilisi eesmärke.
Lindéni sõnul on võimatu teada, mil määral olid protestid enne rahvuskaardi saabumist vägivaldseks muutunud.
«Trumpil oli tõeliselt hea võimalus teha selline suurejooneline tegu, mis tema arvutuste kohaselt tuleb talle poliitiliselt kasuks.»
Tema arvates ei saa rahvuskaardi saatmist pidada tõendiks selle vajalikkusest. Teisest küljest ei saa sellest ka järeldada, et see oli ebavajalik.
Lindéni sõnul keerleb sündmuste ümber praegu kaks konkureerivat lugu, millest üks on Trumpi administratsioonile ohtlik ja teine kasulik.
«Trumpi versioon on, et protestid on vägivaldne tegevus, mis ohustavad ühiskondlikku rahu ja korda, mida immigratsiooni suhtes liiga leebe suhtumisega demokraadid ei suuda kontrollida. Seetõttu peab Trump tegutsema föderaaltöötajate ja ühiskondliku rahu kaitsmiseks.»
«Teine lugu hõlmab diktatuuri ja võimu taotlejaid, kes astuvad päev-päevalt samme selle suunas, et Ameerika Ühendriikides lakkaks olemast demokraatia. Protestijad on kangelased, kes on tõusnud diktatuurile vastu, ja on kahetsusväärne, et mõned neist on kasutanud vägivalda.»
Lindéni sõnul on mõlemas loos omajagu tõtt, kuid olukorrast on raske objektiivset ja tõest pilti kujundada.
«Tean, et on olnud vägivalda ja vandalismi ning see on tõeline probleem, kuid on olnud ka rahumeelseid protestijaid. Nende kahe konkureeriva loo tõttu on raske öelda, milline on olnud nende omavaheline suhe. Ma ei tea, milline oleks usaldusväärne allikas selle objektiivseks hindamiseks.»
Mõlema loo eesmärk on mõjutada inimeste arusaama sündmustest. Lindéni sõnul paneksid rahumeelsed protestid kõik Trumpi teod tunduma liialdatuna ja kinnitaksid inimestele, et riik liigub diktatuuri poole.
«Teisest küljest, mida rohkem on mässe, seda enam suudab Trump inimesi oma lugu toetama panna.»
Lindéni sõnul võib aga pidada faktiks, et Trumpi administratsioon on demokraatiat nõrgestanud ja astunud samme diktatuuri suunas.
«Muidugi on Trumpi jaoks oluline, et tema versioon tõest oleks raamistik, millest sündmusi võimalikult paljudele inimestele tõlgendatakse. Seetõttu tasus vägede saatmine Los Angelesse ära, sest see tugevdab tema lugu. Teod loovad kuvandi, et need protestid on kohutavalt vägivaldsed ja ähvardavad.»
Lindén usub, et Trump võib vajadusel tulevikus saata rahvuskaardi ka mujale, kui tekivad protestid.
«Trump oli selleks valmis ja see näitab, et ta on valmis saatma rahvuskaardi mujale. Ta on seda varem öelnud ja nüüd ta tegi seda, seega võime eeldada, et ta jätkab seda.»
Lindéni arvates võib rahvuskaardi kohalolek suurendada ka vägivalla ja vandalismi tõenäosust.
«Pärast seda, kui Trump saatis rahvuskaardi sündmuskohale, on tulnud rohkem protestijaid. Mõned tegid otsuse liituda just seetõttu, et olid rahvuskaardi käitumise peale vihased. On täiesti võimalik, et vägivalla ja vandalismi lävi võib langeda nende protestijate jaoks, kes on sellele altid. Neil võivad esineda vihapursked, mis konflikti veelgi süvendavad.»
Uudisteagentuuri AP andmetel teatas USA kaitseminister Pete Hegseth laupäeval, et vajadusel võidakse mobiliseerida ka merejalaväelasi, kui vägivald jätkub. Trump saatiski 9. juunil Los Angelesse 700 merejalaväelast olukorraga tegelema, kuni jõuab kohale rohkem rahvuskaartlasi.
Lindéni sõnul on merejalaväelaste kasutamine erandlik ja suurendab olukorra eskaleerumise tõenäosust.
«See ei oleks enneolematu, kuid see oleks midagi, mida me pole kuuekümne aasta jooksul näinud. Kui Trump kasutab sõjaväge, võib see tähendada, et proteste tekib Ameerika Ühendriikides ka mujal. Üldiselt võivad protestid ja Trumpi administratsiooni reaktsioon inspireerida inimesi tänavatele minema ka teistes osariikides.»
Lindéni hinnangul näitavad lähipäevade sündmused, kas Los Angeleses toimuvale järgneb laiem liikumine kogu riigis.
«Arvatakse, et see käivitab kõikjal suure protestilaine, mis muudab põhjalikult poliitilist olukorda ja kogu mänguväljakut. Praegu pole võimalik üht või teist öelda, sest see sõltub sellest, kumb lugu võidab. See sõltub sellest, kuidas need protestid kujunevad ja kui vägivaldselt need jätkuvad.»
I have formally requested the Trump Administration rescind their unlawful deployment of troops in Los Angeles county and return them to my command.
— Governor Gavin Newsom (@CAgovernor) June 8, 2025
We didn’t have a problem until Trump got involved. This is a serious breach of state sovereignty — inflaming tensions while… pic.twitter.com/SYIy81SZdH
Eile kutsus demokraadist California kuberner Gavin Newsom protestijaid üles mitte toetama oma tegudega vabariiklase Trumpi pingutusi. Newsomi sõnul oli olukord kohalike korrakaitseorganite kontrolli all ja Trumpi administratsioon saatis sündmuskohale rahvuskaardi vaid selleks, et luua vaatemängu.
«Ärge andke neile seda. Ärge kunagi kasutage vägivalda. Väljendage end rahumeelselt,» ütles Newsom oma avalduses.
I have formally requested the Trump Administration rescind their unlawful deployment of troops in Los Angeles county and return them to my command.
— Governor Gavin Newsom (@CAgovernor) June 8, 2025
We didn’t have a problem until Trump got involved. This is a serious breach of state sovereignty — inflaming tensions while… pic.twitter.com/SYIy81SZdH
Nüüdne protest on suurim, mis tekkis Trumpi agressiivsest immigratsioonipoliitikast, mille eesmärgiks on enam-vähem kõik USAs illegaalidena elavad inimesed välja saata.
Los Angeleses oli mäss ka 1992. aastal ja siis olid selle põhjusteks aastakümneid kestnud rassiline pinge, politsei jõhkrus ja majanduslik ebavõrdsus. Murdepunkt saabus, kui neli Los Angelese politseinikku mõisteti kohtus õigeks pärast mustanahalise mehe Rodney Kingi jõhkrat peksmist vaatamata videotõenditele. Vaid kaks nädalat varem tulistas Lõuna-Korea päritolu poeomanik 15-aastast mustanahalist tüdrukut Latasha Harlinsi kuklasse, süüdistades teda apelsinimahla varastamises, tulistaja sai vaid tingimisi karistuse. See ebaõiglus sütitas laialdast viha, mis viis rüüstamiste, tulekahjude ja protestideni kogu Los Angeleses, mille tagajärjel hukkus üle 60 inimese ja tuhanded said vigastada.
USA president oli siis George H. W. Bush.